esmaspäev, 14. juuni 2010

Värvid aias. Roosa



Minu väike aed on mõnda päeva juba valdavalt roosa. Padjandfloks ja murtud südamed tegid otsa lahti ja nüüd on mailase ja nelgi kord.  Või nimetatakse seda ka violetseks?


Mailastega on nii, et neid on palju ja looduses vabalt kasvavad kipuvad mul lootusetult sassi minema.
Kiviktaimlapäeval pakuti  (?) mailase valget sorti, paraku olin juba selleks ajaks tublisti prassinud ja jäi ostmata. Küll aga sai mai alguses ostetud kõrge mailane, kelle pildile püüdmine osutus keeruliseks, ta sulandus taustaga nii ühte, tiirutasin ümber peenra ja otsisin kohta.


Lõpuks võib teda siis esitleda. Tänaseks on õitsemise peaaegu lõpetanud ja ma ei ole teda tagasi lõiganud ehk saab seemneid? Või ikkagi peaks esimesel kodunemise aastal kärpima?




Roosa mailane hakkas tänavu hiljem õitsema ja mulle on see õitsemine ikka märgilise tähtsusega olnud.  See tähistab õitelainetuse algust. Nagu ühes varasemas postituses juba juttu oli, olen aia tinglikult aladeks jaganud. Minu jaoks siis:  äärepeenar, keskaed, varjuaed ja inkubaator :) Kasvutingimuste tõttu on tekkinud üsna kindlad taimekooslused ja sinna valin uustulnukaid juba värvitooni ja kasvukõrguse järgi. Rohkem ongi ribad kui alad :D ent kui esimesed püsikud hakkavad ümaraid puhmaid looma, nelgid padjandeid ja kannike õitemerd, siis mailase mätas on nagu tonsuur munga peas:D






Kohe peaks õitsema hakkama ka jaapani enelas, mille õied on roosad. Sarvkannikesed on jäänud pildilt välja, aga nad on ka lõpuks oma puhma tihendanud ja õitsevad kahes toonis hele-hele lilla ja tumedam.
Villase nõianõgese õied saavad elektri(?) roosad olema. Ja muidugi kivirik, eriti tähtis isik minu aias, sest ta on ilus ja vähenõudlik ja juunis udupeen :D



Varjuaed tähendab tegelikult ala, mis jääb suure õunapuu varju alla, natuke päikest paistab sinna ka. Inkubaator on ümmargune peenar, kus poputatakse nõrgukesi ja külvatakse hädapärast aiarohelist. Siia paistab suuremal osal päevast päike ning muld on ka kergem.  Praegu on inkubaatorisse paigutatud kobarpea "Othello", sest eelmisel aastal oli ta väga kidura moega. Vasakule jääb astilbede ala ja sügisene päevakübara puhmas. Sinna on tasapisi ka helmikpöörised istutatud, neile tundub seal sobivat, mis on veider.






Hälbisin rajalt. Tüüpiline.
Roosa on veel neitsikummel, hetkel kolme tooni, siis see imeline lill, mis mulle sünnipäevaks kingiti ja selle aasta nunnu, mis on roosa kipslill . (eelmise aasta "nunnut" saab näha blogi päise pildil) ja mis kingiti ka  See on eraldi lugu, sest tema toodi läbi linna nagu kutsikat süles ja nüüd on tema siis aukohal.                                                                                      

5 kommentaari:

  1. Roosa on minu lemmikvärv :o) Ja kõik need punakad ja lillakad ja elektriroosad ka.

    VastaKustuta
  2. see on peaegu nagu: millest on tehtud väikesed tüdrukud? suhkrust ja jahust, maasikavahust :D

    VastaKustuta
  3. Mina otsustasin et olen tehtud õitsvast kipslillede puhmast... :)

    VastaKustuta