Suvikiire


Uustulnuk Järvseljalt. Päevaliilia.


Piltide kogus arvutis ähvardab ülepea kasvada. Keegi peaks neid süstematiseerima või halastamatult kustutama, nimed andma, plaadile kõrvetama. etc etc etc

Aias on igal hommikul  keegi värvi muutnud või õied avanud või kasvus visanud.

Ma olen oma aiaga rahul. Peaaegu. Olen sel kevadel pehmelt öeldes prassinud ja ostnud ja vahetanud ja kingiks saanud. Aga, ikka see aga :) Tahaksin teha ühe (tõstetud) püsikuteala. Ma ei tea veel kuhu, kuidas ja millal. Lihtsalt idee tiksub. Astangud, nt 3? muidu ei saa ju aru, mis need on. Mul ei ole midagi kaevamise ja rassimise vastu. Naadivaba peenar, see oleks äge!
Üldiselt on suurem osa püsikuid nii kosunud, et umbrohi ei pääse nii lihtsalt löögile. Aeg-ajalt tekib töörinne kui on vaja äraõitsenud padjandeid puhtamaks lõigata, tigusid korjata, peenraääri üle käia (marienroos vohab), muidu on selline suvitaja elu.



Kui lobeeliad välja arvata, on tänavune külvamine edukas olnud. Kingitud kartul u 8 mugulat, mis sai maha pandud pisut peale 15 maid,  on kenakesti üles tulnud. (Karola! tervitused!) Jääsalat on hetkel väga kobe ja tarvitatav. Moosesepõõsa kaks taimehakatist on ometi kolmandal aastal kasvama hakanud. Eelmised kaks suve näitasid nad ainult millimeetreid. :) Kõigil värvilisemate lehtedega helmikpööristel on hea aasta, lehed on ilusad ja lopsakad. Hostad, mis on oma kohal teist ja mõni ka kolmandat aastat, hakkavad oma ilu näitama. Tean veel nii vähe ja sellepärast on ka nii huvitav lugeda teiste aiablogisid ja kommentaare

Ma nagu armun järjest :) Tulbid. Karukellad. Moonid. Kurekellad. Hostad. Päevaliiliad.Pojengid...

.




Kommentaarid

  1. Armumine on tervisele ülimalt kasulik, tekitab üleüldse kõige positiivsemaid emotsioone:)ja jätkugu Sul seda head tunnet kauaks.
    Aga fotod on vaja tõepoolest süstematiseerida. Ma jäin ka paar aastat tagasi selle laviini all hätta, seadsin sisse kaustade ja alamkaustade süsteemi ja nüüd on asi korras ja ka kiiresti käsitletav. Nt "Püsikud" - alamkaustad - "hostad", "pojengid", "iirised", "kurekellad" jne, jne ja kui vaja, siis alamkaustadesse omakorda alamkaustad. Järgmine kaust "Sibullilled" ja seal omakorda alamkaustad. Eks igaüks tekitab endale kõige käepärasema süsteemi.
    Astanguline peenar on hea mõte, eriti väikeses aias, sest ta mahutab hoopis rohkem taimi ja need on ka paremini vaadeldavad.

    VastaKustuta
  2. Kui ilm läheb jamaks ja paistab, et nädalavahetusel lähebki, siis võtan pildipanga ette.

    Aiasse armunud - on tõepoolest hea seisund. Lapsedki on harjunud sellega, et tuleb kevad, siis ema on põhiliselt õues ja põhiliselt aias. Nahistab ja särab iga uue taimesaavutuse kohal :D Nuriseb vähem :D

    VastaKustuta
  3. Ema nuhib mullas kohe, kui miski sulab. Käib ja torgib koos esimeste päikese kiirtega jääd ja lund. Ma ei imestaks, kui ta fööniga vahele jääks...
    Suvel on ema näha pimedas... võib ka töö juures vaatamas käia. Aga see on tore, maailma mõnusamaid asju on üle mingi aja koju minna ja emaga tiir aias teha. või kaks. sama kehtib vanaema kohta. Usun, et see on päritav. Ühel päeval tiirutan ka mina oma lastega... "See siin on see..."

    VastaKustuta
  4. jah, need lapsepõlve kurgipõllud tekitavad siiani värinaid. Ja mis minust saanud on:D
    Vähe sellest, et lapsed ka nende sõbrad lohistatakse küll aktiniidia juurde küll ma ei tea kuhu :D

    föön on hea mõte, ma polegi seda katsetanud :D

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused