Miralda, Ramilda, Darilma ....
"Minu õige nimi on Miralda. Aga see ei meeldi mulle. Ramilda on palju ilusam. Ja peenem, suursugusem. Kui ma iseseisvaks saan, muudan oma nime tingimata Ramildaks. Kui muidu ei saa, annan keisrile palvekirja. Miraldast saab palju ilusaid nimesid - kuulake! Miralda, Marilda, Rimalda, Ramilda, Ridalma, Diralma, Darilma - lõpmatult palju!" A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus"
Meil kõigil on oma seosed sõnade, lõhnade ja värvidega. Minu jaoks kõlab Miralda, Ramilda, Diralma nagu kurekell, mis iga suvega vahetab mängeldes värvi.
Eelmine postitus rääkis kurekella püüdmisest pildile nii, et oleks näha, kui roheline võib olla üks kollane või vastupidi, kui kollane üks roheline. Seemnemaailm tutvustab kurekella kui vähenõudlikku ja dekoratiivset lille. Ma olen sellega täiesti päri. Kõigepealt kasvab sinu aias selline kurekell ja neid värve saad imetleda mitu suve ja vähemalt kaks suve ühes kohas. Kolmandal suvel avastad, et aeda on tekkinud kõikvõimalikud variatsioonid kollase, valge, roosa-valgetel teemadel. Sinu mureks jääb lihtsalt neil kasvada lasta. Võib olla ka ehk ümber istutada, kui sa vajad peenrasoppi midagi ühtaegu vormilist ja hajusat, sest enne õitsemist moodustab see taim mõnusa õhulise mütaka.
Pildil on siis jälitatav kurekell. Need õielehed ongi niisuguse varjundiga.
Siin pildil on see peidus :(
Topeltõieline
Kurekell-ängelhein (?) Üllatas sellega, et tekitas lisaks lillaka õisiku
Topeltõieline kurekell, mis sai kahjuks kannatada, kui Baganda jooksu pääses. Tema õied läksid aegamööda heledamaks ja punane omandas järjest põnevamat tooni.
Selle sinise paigutasin aia otsa, et ta saaks enelase valgete õite taustal särama lüüa. Muhedikul on õigus, sinise ja kollase aeg on alles hoogu võtmas. Lihtsalt meelespea-sinine on asendunud teiste toonidega. Blogisse jääb lisamata üks põneva tooniga sort, sest sügavlillat õit õiges toonis seekord tabada ei õnnestunud.
Minu kurekellad pole ühte kohta koondatud, olen neid rohkem aktsendina kasutanud. Loodetavasti lisandub neid veel ja saan uuendada ka algset kurekella, mille toon oli säravast oranzist kuldse kollaseni. Teod söövad kurekella üldiselt mitte esimeses järjekorras ja sinised ei paista neile maitsevat. Veel üks pluss :D
Kurekellade perekonna kõik erinevad liigid on väga ilusad ja graatsilised. Moodustavad kiiresti suured õitsvad puhmikud, aga samas kipuvad muutuma umbrohuks kui õigeaegselt õitsenud õisikuvarsi maha ei lõika. Teistpidi jälle, siis jääks palju põnevaid värve ju nägemata:)
VastaKustutaMulle nad ka meeldivad. Nii meeldivad, et seda umbrohtugi ei raatsi välja juurida ja nii kasvabki mul neid grillinurgas sillutisekivide vahel, istepakkude ees lausa. :oP
VastaKustuta:D Eile õhtuks olid õide läinud ka roosa-kollase segu. Õienupud on veel eriti ägedat tooni, intensiivsemad.
VastaKustutaPildistage mooni, sest käimas on fotokonkurss! Vaata lähemalt ajakirjast AED märts/aprill 2010
VastaKustutatänan info eest :D
VastaKustuta