Kui ma oleksin taim. :D

Kui ma oleksin taim, siis (mai)hommikul näeksin ma välja nii:

või nii:

ja lõunaks, kui vihm on mind kastnud ja päike soojendanud, näeksin ma välja nii:

või ka selline:

ja õhtuks, kui aednik koju jõuab, oleksin mõnda aega selline:

siis leebuks, sest mulle meeldib see, kus ma kasvan:

 

Aga kuna ma veel ei ole taim, siis ärkan hommikul kell kuus, võtan oma kohvikruusi ja lähen istun õues. Kuulan linde ja taimi ja vaatan mis päeva jooksul tegemist vajaks.  Kui kaamera on olemas (laenatud), siis pildistan.  Nüüd hakkavad välja tulema ka viimased ärkajad nagu salvei, lavendel ja münt, mis ikkagi osutus talvekindlaks. Kevadel kavatsesin ta juurikad välja võtta, olid teised väga kuivanud moega. Aga ta osutas visa vastupanu ja ma otsustasin natuke oodata, nii näiteks jaanipäevani.  Ja ongi otsakesed väljas. See oli küll suur rõõm, mida teavad kõik, kes midagi kasvatanud on. 
Vihm ei ole mu ehitist lammutanud, mõnevõrra pesi kive puhtamaks ja ühe mägisibula peaks teisele küljele panema, sest veetaimed need ilmselt ikka pole. Kõik kasvab mühinal ja nii mõnus on selle keskel olla.