esmaspäev, 31. mai 2010

Pildipostitus: roheline









P S

Kuidagi liig sinine tundus tänane esmaspäev. Laadisin siis suurt rohelist. Istusin eile hilisõhtul ja oleks tahtnud neile kõigile käe ümber panna, et nad ikka tajuksid, kui väga ma neid imetlen.



reede, 28. mai 2010

Kiiruskatsed mais 2.



Ilm on mõnusalt jahe. Ma poleks kunagi arvanud, et hakkan mais jahedamat ilma ootama, aga ootasin ja veel kuidas.  Nuta või naera - proovisin ära sidruniga nühkimise, blixi nimelise õli ja hiljem geeli. Ja miskit haisvat asja pihustist ka, minul pani see pea valutama, sääsed hoidis ka kaugemale, aga ma ei kordaks seda niipea.  Ainus tõhus leevendus oli vesi ent kaua sa ikka liguned :D. 

Sõnaga, nüüd on S-parved vähenenud, toad võrgutatud ja taimede kasv on muutunud normaalseks, ei ole enam üllatusõisi. Kiiruskatsed võitis karusmari. Maja seina ääres on täiesti suured tikrid, rohelised, punnis ja mõneti karvased. Pilte mul ette näidata pole, nii et tuleb lihtsalt uskuda :D

Nädalaga on möödunud sinise ja kollase kuldaeg. Ära õitsesid võililled ja meelespead, sirelid ja nartsissid.  Kevadfloks ei jõudnud kasvamagi minna, kui juba vaja õitseda. Viimati nimetatud taime olen ma paljundanud ja paljundanud ja ikka saab veel ühest mitu. Väga kasvujõuline taim, peale tagasilõikamist kasvatab ilusa lehepuhma mõne teistkordse õiega. Ainult lõhn on tal küll kirbe ja vänge :D
Tegin ta sügisel kolmeks ja nüüd näeb ta natuke hale välja, ent küllap kosub.















Kevadine nabaseemik hakkab õitsemist lõpetama, eelmistel aastatel on ta varem alustanud ja hiljem lõpetanud. Õitses rohkem märkamatult nagu kitsekakargi. Nimetet kakar oli aastaid aia esimene kuldne õitseja. Viimased kaks aastat on kevadadoonis esimene õitseja aga ega see kitsekakra kollast õitepuhma vähenda. Seda lille võib soovitada igasse aeda - mulla suhtes vähenõudlik, kui peale õitsemist tagasi lõigata, võib veel augustis õitega üllatada, ühtlasi pole tigudel midagi mida rootsuks süüa, seda taime teod armastavad.


Keskaias hakkab tekkima sõbralik kooslus padjandfloksi ja sarvkannikese ja siis tundmatu (asorel või kivikilbik?) vahel



Esimene jupike valget padjandfloksi. Meelespea otsustas just valged õied nelgimättast välja upitada

 

Valge ja roosa teemat jätkates, murtudsüdamed on tänavu ilusad ja lopsakad


Mädarõigas õitseb juba kolmandat nädala




ja mõni tulp


Sibullillede osa minu aias on väga väike. Seda olulisemad on maikuu õied. Hostad ja astilbed ja suuremad püsililled tekitavad aias erinevate roheliste voo ja see on silmale hea.  Vihm ja päike pole veel puhmaid rikkuda jõudnud, nii on aias valitsevad vormid tasakaalus - ümarused vahelduvad kõrgemate puhmastega ja aednik võib pisut hinge tõmmata, mõnda aega toimetab aed omapäi.


P S 31.mail lisatud







teisipäev, 25. mai 2010

Kiiruskatsed mais 1



Kui ma paar päeva tagasi avastasin, et astilbe on hakanud õienuppe looma, siis tekkis küll selline tunne, et juulikuus lumi on maas... Suvi toimub lihtsalt maikuus. Astilbed kasvavad enamasti poolvarjulises kohas ja õitsevad sündsalt juulikuus.  Mitte mais, kui salvei ja lavendel alles loovad lehti! Aktiniidial värvusid leheotsad 3 päevaga valgeks ja tekkis õienuppude meri, nelgipadjandid "varsusid",  linnakivirik loob õisi.  Muru niitmisega venitasime nädalakese välja, aga siis oli juba kole vaadata ka. Naaberkrundil tegi murutraktor ringi ja järgmisel päeval nagu polekski keegi niitnud.  Laudleht võttis 5 päevaga sellised mõõtmed:


Ja kohe tuleb lehti juurde.  Taim pärineb ema aiast. (vt label ema aed).  s t minu aeda jõudis see Pärnumaalt. Muidu peaks ta aasia päritolu olema. Armastab varju ja ilmselt tuulevaiksemat kohta võrreldes sellega, kuhu mina ühe neist kasvama panin. Talle on seltsiks rodgersia, mille kasv on pisut tagasihoidlikum. Vähemalt esialgu. Paremal nurgas on 3-aastane roosa maasikas, mis peaks teoreetiliselt olema rippvorm, aga minu meelest eelistab ta põõsana laieneda, õitseb vahetpidamata külmadeni välja. Ümberistutamist talub väga stoiliselt.  Marju ei kanna. ?Või kannaks, kui ma teda kogu aeg ümber ei istutaks?


Nende kasvukoht on mõeldud aiaruumi märkimiseks/eristamiseks:

Selles peenras kasvab ka minu selle kevade üllatus, nimelt pole siberi mägimoon aastaid minu aias teisi värve peale kollase ja oranži pakkunud. Tänavu on üks valge ka :D




Nende moonidega on aastas ainult üks mure. Nimelt on 26.mail ühel väga tähtsal ja toredal isikul sünnipäev. Ma olen  igal aastal talle kinkinud lillekimbu, mille koosseisu kuulub ilmtingimata mägimoon minu aiast. Mõnel aastal olen ma murelik, et kas moon ikka jõuab nupud lahti teha ja tänavu olen pisut murelik sellepärast, et ega ta kavatse ometi enne ära õitseda. Eks ta õitseb suve jooksul veelgi, aga mais on tal kõige rohkem õisi ja ta on nii elurõõmsa värviga. Sel kevadel olen ta tõstnud varjupeenra algusse, kus aprillis on veel piisavalt valgust, et tugev taim kasvatada.






reede, 21. mai 2010

Savililled ja kivililled ehk miks ma ei tee kiviktaimlat.

Ühel ilusal päeval teen ma selle ära, kiviktaimla nimelt, aga ilmselt mitte selles aias. Aiaplaan näeb ette peenrapindade vähendamist, sest need ääristatud majaseinad ja aiaääred ei mõju enam, silm peab puhata saama. Maja seina äärde, just nii kaugele kui ette nähtud, jäävad põõsad ja viinamari ja tulbid. Ülejäänud lasen puhkama. Selline oli plaan. Aga sõber  pakkus mulle mägisibulaid ja need meenutasid mulle siiliperet ja ma ei suutnud loobuda. Niisiis pidin neile pinna tekitama. Kõigi reeglite vastaselt sai selleks kasealune aiaäär, mille pind on põhiosas savine ja sipelgane. Nüüd ka oksane ja urvane jne. Taimed valisin kõige kannatlikemate hulgast Nagu nt harilik kukehari. Oh, kui ta ainult õitsema ka läheks. Minu kodukohas on varsti kuldsed laigud ja segased mesilased, sest kukehari õitseb.




Siin ta siis on. Märkasin esimest korda, kuidas mägisibul kasvab. Ta ajas välja väikesed leheotsad, mis minu silmade kõrguselt paistisd  üsna heleroheliste lehetäide moodi. Kummardusin asja uurima ja sain aru, et lehed hoopis. Nii see aruke kaotsi lähebki, märkad, kummardud ja oledki lummatud. 
Üleeile hilisõhtul, kui läksin pesu nöörilt ära tooma, peaegu komistasin siili otsa, kes väga käbedalt vehkat tegi. Hah, ma olin nii rõõmus, et suure kompostihunniku likvideerimine polnud neid minema peletanud. Eks neid hunnikuid on veel siin ja seal piisavalt :D  See siil oli küll rohkem pikliku mägisibula kujuga või väga-väga lühikese (kükitava) taksi moodi :D Oluline on see, et meie õu on endiselt elamiskõlbulik, see on tähtis näitaja.




Veel savitaimedest. Kiviriku padjandeid mäletan oma lapsepõlve aiast, siis oli emal neid ikka mitmes värvitoonis nagu ka madalaid flokse. Nüüd on siis esimene pesakond ka minu aias. Mulle meeldib nende värv ja kuju. Huvitav, et väga hästi näib endka liivatee tundvat. Või oli turbapotist savi sisse väga hea kolida või on see lihtsalt sõge soojalaine, mis kõik lokkama paneb. Kui nii edasi läheb, hakkavad kivid ka pungi ajama ja õitsema.




ja taim, mille nime ma ei tea :D





Et miks ma siis ei tee kiviktaimlat? Sest see on suur ettevõtmine ja mul pole ruumi ega oskusi (ohkab, loe  - tahtmist). Sellegipoolest olen ma veendunud savi-, kivilillede fänn.



kolmapäev, 19. mai 2010

pildipostitus: tulbid (2.osa)



Need vähesed tulbid, mis aias siin-seal tärkavad, rõõmustavad silma.  Koos naatidega.Viimased võib pildi pealt küll välja lõigata, aga peenras on veidi rohkem vaeva vaja näha.




Tulbid satuvad minu aeda kahel viisil. Kas mõni teadlikum tulbikasvataja annab väärtusliku sibula või toob laps reisilt.




Eile õhtul puhus tugev tuul ja mul oli kaamerat vaid mõneks tunniks ja see tulp on minu jaoks nii eriline oma värvuse poolest, et ma pidin ta lihtviisiliselt kinni püüdma, et pildistada. Miks eriline? Minu meelest tema värvus muutub. ma ei mäleta, et eelmisel aastal oleks ta nii säravalt ja sügavalt punane olnud. Õienupud olid aga veinipunased. Ma pildistasin teda varem ka, aga siis läksid värvid luhta.


Neid on kaks. Tulpe püüdes avastasin, et iirisepuhmasse on õienupud tekkinud! See suur soe on nagu kaks kevadet korraga, kõik toimub jooksu pealt.

Selle pildi nimi on "tulbi öö"  :DDD

Aedades kolades 1

"Kui sul on ainult haamer, siis meenutavad kõik asjad naelu". Murphy seadused, Baruchi tähelepanek. Minuga on siis asjad nii kaugel, et ma näen kõikjal Aeda. :D

Käisin sõpradel külas. Puhja sõites valisin sellise istekoha, et saaks mõnusasti välja vaadata. Mõlemal pool teed on põllumaad ja keset põlde on metsasaared. Klassikaline igast küljest vaadeldav püsilillepeenar. :D  Keskel kõrged kuused, siis kased ja muud lehelised ja äärtes põõsapuhmad. Ja need värvid! Pole ilusamaid erinevaid rohelise toone kui maikuus. Vaatasin seda ja mõtlesin - just see mu aiast puudub, peenar, mille on loonud Suur Aednik ise :D


Päev oli ilma poolest tujukas, kord mingi vihmasabin, siis päike, siis pilved. Pildistada oli keeruline, küllap see on piltidel näha, millises faasis parasjagu olime.


See võte on tehtud majesteetliku kuusheki pärast. Üldjuhul esineb ilma aukudeta, kahjustusteta kuusehekke vähe, eriti veel sellises suuruses. Hea käega aednik.


Pilvisemal hetkel.


ja ülevalgustatud hetkel :(



Lemmikpaik on sealpool, kus eemalt paistab lõkkeks seatud oksahunnik. Puude varjus on tiik ja tiigi kaldal suurte puude all on ülimõnus istumispaik.  Neid istumispaiku on rohkemgi, nii nagu korralikus aias olema peabki. Eelmisel suvel sai valmis terrass, millest paraku pilti näidata pole, aga küllap ma selle ka aja jooksul parandan.




Tiigi ääres õitses toomingas. Tiik on puudega ümbritsetud kolmest küljest. Ühe külje peal käib ümberkujundamine. Made ja Rein on istutanud sinna kontpuid, sarapuu, mõne männi jm. Umbkaudu nende kuuskede taga, mis pildil paremal küljel näha on,  jääb kullaauk, s.t. kompostihunnik.







Maja juurde on jäetud kasvama meelespeade meri, mis saab veel mõne nädala armuaega. Varakevadel katavad seda aianurka sinililled ja tsillad. Siin ja seal on mõned pisiasjad, mis annavad juurde aiale ja majale. Nagu näiteks termomeeter ja kell ja rataskaareline pink (seda ei õnnestunud tänavu pildistada).

Made hakkas kivihunnikusse lillepeenart tegema, sellest edaspidi :). Mis mulle nende majapidamise juures meeldib on see peremehe läbimõeldud töövahendid ja ehitised. Insenerimõte ikkagi :)