kolmapäev, 31. märts 2010

Jääpõrutaja ja teised

Täna hommikul nägin aias selle kevade esimest linavästrikku. Sellist toimekat sabavõngutajat. Jääpõrutajat
Eile õhtul aga leevikest, mis tundus ikka väga ebaharilik. Enamasti (?) ilmuvad nad linna enne suuremat külma. Täna külma ei tulnud, lubatud lörtsi ka mitte. Jääpõrutaja tuhistas lumelaikude vahel ringi ja mina jälgisin teda rõõmsas hämmingus. (uniselt)
Lindude söögimaja ümber, peal ja all toimub suuremat sorti sebimine ning häälte puhtaks köhimine. Seemnekoorte soga väheneb silmnähtavalt nagu lumi aianurkades. Minu meelest tuustivad seal ploomipuu all juba külalisesinejad, sest neid on palju ja mingid tuvid ning varesed ei pääse löögilegi. Binoklit oleks vaja.

Eelmisel hiliskevadel uurisin sõprade-tuttavate käest, et kui kaua nemad linde toidavad. Minu suureks üllatuseks toideti neid veel maikuus! Mina lähtusin sellest, et kui uued toiduväljad avanevad ehk sulavad lume alt välja, siis tuleb linnumaja kuuri suvituma viia.

Linnas elades on lihtne loodust mitte tähele panna. Praegu muutub küll kõik imekiiresti. Tubased taimed viskavad kasve. Jääsalat, mis ma akna-aeda külisin,  on õhtuks nõudlikult valguse poole külili. Suvelillede segu ei oleks ma tohtinud veel külvata, mõne päevaga on osa neist mullast välja trüginud. Lobeeliast ei ole veel märki. Lõvilõuad tulid üles.  Hõbepael Silver Fall on juba päris priske kasvuga. Varsti läheb kitsaks.
Ja siis pean hakkama karlssonit tegema või vahemaja ehitama, sest kasvuhoonet meil ei ole.

*karlssonit tegema - Astrid Lindgrenil on teadupärast selline tegelane nagu Karlsson katuselt.  Ja iga kord, kui muutun kärsituks ning otsin oma taimedele uut asukohta, meenub mulle see, kuidas Karlsson  virsiku(?)kivi iga natukese aja tagant  potist välja õngitses, et vaadata, kas on juba kasvama läinud. *siin postituses tähistaks see üleminekut aknalaualt aeda - õue ja tagasi :)


teisipäev, 30. märts 2010

Märtsikuine õunamahl ja seemnekülv

Selle pildi lisasin ma siia, et suvel hea vaadata. Nüüd muutub pilt iga päevaga ja sarapuu oksad, mis seal kännu ees paistavad, olid täna hommikul juba pikemalt lumest väljas. Majaseina ääres olevad alad sulavad kiiremini. Päike soojendab seal päris korralikult. See must asi, mis lähemal uurimisel paistab, on minu laiskuse vili - puulehed ehk prügikoti kompost. Mul jäi see õigesse kohta toimetamata. Ja muide see ei tööta - ühe talvega küll mitte :( Kotis ei ole läga, lehed on. Aga võib olla on see multsiks hea?



See olekski liiga lihtne - sügisel riisud kokku, talvel vedeleb ja kevadel mullastub. Ilmselt on ikka rohkem aega vaja. :) Ja need pole lepalehed, mis pidid teadupärast kõige tõhusamad olema, lagunemise koha pealt.
Külvasin teisipäeval lobeelia, siis söögikraamiks (aknalaua-aed) salatit ja jääsalatit, lilledest väikeseõielise tagetese segu ja suvelillede segu ja punase laialehise kelluka. (leedu seemned, ootan huviga). Praegu on ruumi lahedalt, sest seemned alles soojenevad. Jamaks läheb siis, kui nad kõik valgust tahavad. Aga sel kevadel olen täis otsustavust :) Peab ikka ise proovima.
Ma pean end pookimisega kurssi viima, ma olen seda ammu plaaninud, aga teinud veel pole.
Väga põnev on see, mis saab isa toodud viinamarja pistikutest, kas lähevad kevadel kasvama. Sai sügisel maha torgatud.


Muide, keldris seisavad veel mõned õunad! Uskumatu!
Isa tegi talveõuntest nüüd, märtsis, õunamahla ja see oli uskumatult magus! Magusam kui mistahes suveõunast tehtud.






esmaspäev, 29. märts 2010

Helde aeg :)

Helde aeg. Võtame siis kokku. Meil oli õunauputus ja metsamarju ning seeni jätkus poolde sügisesse. (kukeseent nägin veel novembris?). Meil oli udupime pikk sügis, mis oli küll masendavalt hämar, aga mitte ka lõikavalt külm. Ja siis oli meil tõeliselt pikkade lumedega talv. Ma uisutasin ja ma suusatasin ja mind võeti kaasa metsa ja jõe äärde ja metsa.

Ma ei mäleta, et ma oleksin kunagi paljasääri lund visanud, aga laupäeval ma seda tegin - liibukad põlveni, jala otsas botaseräbalid ja viskasin lund ja päike paistis. Elu nagu Alpides! Rajasin kraavikesi, uuristasin rajakesi. Lastel on sellises koguses sulaveega tegelemine kindla peale keelatud. Mina, vanainime, sain lustida nii palju kui isu oli. Vahepeal istusin majaseina ääres pingil ja lugesin mõnuga vaheldumisi tagurpidi Larssonit ja Gerritseni (krimkad). Tagurpidi tähendab, et Larssoni triloogiat alustasin viimasest, 3ndast osast, esimesi lihtsalt polnud saada.

Kui ma seal istusin, jalg üle põlve, möödus minust liblikas, lendas nurga taha ja tuli siis tagasi, maandus minu jala peale. Palusin mõttes seal püsida, et ma saaksin temast telefoniga pilti teha. (mul see ülesvõtmise haigus ikka veel). Ta läks ära ja tuli veelkord tagasi. Nii et minu ametlik suvi tuleb kirju kui koeraliblikas, sest see tema nimi on.

Õhtul, teel sõbra poole, jäin äikesevihma kätte. Kõik algas ootamatult. Hele välgatus ja linnuparv tõusis kesklinna kohalt lendu ja pargis lonkinud poisid panid silla poole jooksu. Ja siis see tuli - nagu suvine hoovihm, kallas kui oavarrest. (hm, peaks suvel seda oavart lähemalt uurima). Välgutas korda viis ja see kõik oli ootamatu ja naljakas ja inimesed olid elevil.

Kas see tähendab seda, et selle kevade esimene äikesevihm on olnud ja nüüd võib murul pikutada? Kui lumi laiali lükata.

Niisugust kevadpäeva pole mul varem olnud. Nii et oh sa helde aeg :)

neljapäev, 18. märts 2010

purikad ja seemned

Kõigi purikate krooniks tekkis minu väikese linnumaja katuseräästasse  2 purikahakatist. Läksin hommikul maja täitma ja seal nad olidki. Meenusid kõiksugu kirjatükid sellest, miks majadele purikad tekivad. :)
Linnumaja on teadagi puuduliku soojustusega, sest ega peale katuse ja põranda muud nagu polegi:)

Takseerisin eile õhtul õunapuualust ja ei raatsinud selle välja peale kuidagi jälgi teha.
Küllap vajuksin puusani sisse ka :)  Aiaäärsesse kompostihunnikusse jäi sügisel vähemalt 1 põldhiir talvituma. Ei taha mõeldagi. Tal peaks seal mugimist jätkuma. Üks osa õunu läks ikka komposti küll.

Ostsin jälle portsu seemneid,
no need jäävad küll viimaseks. Salati jms külvan aknaaeda maha.
Lilli veel ei külva, tundub, et see kevade saabumine kipub pikaks kätte minema.
Pole neid taimehakatisi kuhugile panna. Nädalavahetusel pean pikemalt plaani.

esmaspäev, 1. märts 2010

Katus ajab jääd

Eile-lubatud-lörts jõudis siis täna Tartusse. Õhtul müttasin raudkangiga värava all, et sulaveele ruumi teha. Igal kevadel ja sügisel on meiepoolse sissekäigu all ujutus. Osa vett ähvardab keldritrepist alla voolata, vaja need joad :) kõrvale juhtida. Maja on ka ühtepidi Tammelinna servakese peal, nii et ülemiste kruntide vesi käib meie krundilt läbi.
Eelmise nädala esimene sula tõi nähtavale kaseoksad, mis üle õue lumele pillatud. Päevalilleseemnete koortest on ploomipuude all näotu pläga. Lumi oli eile sula, aga kokku ei hakanud, ei saanud seemnememme ka teha.
Üks osa sellest kraamist läheb nagunii muru sees kasvama. (Meie aia muru ei ole muru selle klassikalises tähenduses). Ühe pesakasti peaks veel lindudele panema, kuhugile, kus nad saaksid rahus pesatada. Õunapuude otsa ilmselt ei saa panna. Kase külge?

Vahepealne sula ja mu laste isa aknapealne aed, (sellest pisut hiljem), tekitavad igasuguseid tundeid. Mõistagi  kevade ja aia ja kasvamisega. Ma tahaksin tegelikult teada, kuidas kasvatatada sellist lobeeliapalli.  Kas külvatakse juba maha.?
Mina ostsin ta Puhja aiandist. Ainuke häda oli see, et turvas kippus läbi kuivama. Ümberistutamine sellise suuruse juures ei ole ilmselt mõistlik. Aga ta oli minu aias üks ütlemata kaunis rõhuasetus, mida mul hilisemate asendustega ei õnnestunud järgi teha. Pildil on kujutet palli leotamine vihmaveevannis.
Ma peaksin vist nüüd külvama hakkama ja siis jooksma ühe akna alt teise alla - kus rohkem valgust on. Minu kodus on aknaid tegelikult normaalses koguses, aga aknalaudu pole ollagi ja aknaalused on hõivatud ka :( Ettekülvi pole mul plaanis teha, lillede puhul võib olla ehk minu lemmik tagetes vajaks külvamist siia ja sinna. Inglise keeles on tal nii ilus nimi -  Marygold . Sel sügisel andis sõber Kadri mulle ohtralt seemneid, temal lokkavad tagetesed eri värvides ja igal suvel. Mul pole miskipärast piltigi?! Ja aiapildid, mis said tehtud Maaritsas, on saladuslikul kombel kaduma läinud.:(   Ma korjasin veel kakrate seemneid ka. Põnev, kas neist kakraid ka kasvab?

Aga aknapealsest aiast. Nimelt sain ma teada, et redise tõusmed on märksa enam redise maitsega kui redised ise. Põldhernest saab väga edukalt potis kasvatada ja salati lisana või niisma krõmpsutamiseks ülihea. Mõistagi kõige lihtsam ja lollikindlam on kresssalat, mis ärkab kolme päevaga. Päev on ju niiii palju pikem juba, et igasugu aiandust saab akna peal arendada. "Esimene reegel on: kõike saab potis kasvatada, kui on piisavalt ruumi"  Mõned moekapsad nagu ruokala (?) kasvavad vist ka hõlpsamalt? ja mingid taimed veel, mida ketikauplused kile sees pakuvad. Kavatasen täna veel targemaks saada, :), sest seljakotis on raamatud "Aiaviljad pisispinnal" ja "Kevadlilled" (jõudsid raamatukokku). Vaja uurida, mida põnevat. Kevadlilledes oli tuttavaid taimi küll. Mõned olin omal ajal aiast väljapukseerinud nagu nt aubreetia. Selline elevus tekib! Kevad kevad kevad. isegi kui nüüd miinused veel tulevad ja kindlasti tulevad ka, aga kevad on ikkagi tulekul.

P.S. Minu kätte sattus inglaste ajakiri Gardens Illustrated  ja ma avastasin reedel oma suureks kohkumuseks, et aiaklubi on flickrisse suurema osa  üles pildistanud. vau!