oops!
Muidugi vaevles ta pika pimeda sügise ja näeb vägagi nirakas välja, aga ta on alles :) ja on koos minuga läbi teinud selle talve. Jaanuari teisest nädalast vupsas aga mullast välja otsake, mis kosub iga päevaga. Valge äärega tulbihakatis. Ma ei tea oma tulpide nime, sest kuni eelmise kevadeni , oo häbi, ma lihtsalt talusin neid. Nüüd aga olen ma üha enam nende haprasse olemisse kinni jäänud. Üksiku tulbi õrnus kevadel on nagu kirsside õitsemine Jaapanis.
P. S. Lugesin 2004.a. Maakodu novembrinumbrist, et hõbepaela võib võrrelda kassitapuga, ainult meie miinuskraadid hoiavad selle leviku vaos. Ja mh ütleb Jaan Mettik, et kui valgusolud ja temperatuur on sobivad, siis Dichondra talve jooksul ei kasva. Mina olen patustanud nii kastmise kui temperatuuri osas,nii et mul on vedanud, et taim senini elus :)
Jaaa, kevad on lähedal. Taimed hakkavad vaikselt ringutama ja oma uniseid silmi avama:)
VastaKustutaMa pole varem oluliselt katalooge jms kasutanud, peaks vist hakkama end kurssi viima. Kodused aknalauad on kahjuks väga ahtakesed, seal ei saa aeda hakatada :(
VastaKustutaAga milliseid taimi ja katalooge Sa silmas pead?
VastaKustutaTubane taimekasvatus on kahjuks tõesti hädavariant. Ja akendel on taimebeebidel niikuinii külm. Kui aed haljastada püsikutega, siis polegi nii väga vaja külvata ja igal aastal uut aeda rajada. Ja siis võib ju mõne taimekese, kelle vastu väga suur huvi on, ka toas ette kasvatada.
Mulle meeldivad suvelilledest lobeeliad. Ja tahaksin saavutada sellist sinist palli nagu mul eelmisel suvel oli, aga sai hukka, sest sõitsin ära ja kuivas läbi. Lobeeliad, mis ma ise aeda külvasin, muutusid lopsakaks alles septembriks.
VastaKustuta