esmaspäev, 27. detsember 2010

aedupidi 4. Võrtsjärve Limonoloogia-jaam



Käisime seal suvel, suure kuumaga. See vesiaed oli väga ilus vaatamata pikemalt kestnud kuumusele.  Mind tabas täna talvemasendus ja sobrasin siis suviseid pilte. Käisin küll lund viskamas, aga täna ei mõika miskit, vaatan suve.




laupäev, 25. detsember 2010

aeroobsest talvest :)

Arst: valed töövõtted lume ajamisel teevad seljale liiga - Tervis - Tarbija24.ee

Eelmisest talvest jäi silma see kirjatükk. Küllap kulub kõigile marjaks ära, et end ei nikastaks.
Kui jätta kõrvale kõik lumehädad (tuisanud teed ja lumevangid ja eelarve-lumeaugud), siis on need väga vahvad talvisted.  Hommikupoole lugesin mõnuga ja siis 2h lumeviskamist ja õhtul veel tunnike.vahepeal sai muretult söödud ja söödud. Labidatöö tekitas hundiisu.

Kahju ainult, et mu telefon nii nõder pildistama on .Kõik muutub pildil lihtsalt mõttetult valgeks. Hanged ja hunnikud on üüratud. Eelmisel nädalal rapsisin hekilt lund maha, sest see oli lootusetu nurga all paindes ja kevadeks oleks väga veidra kujuga. Täna oli siis uus kogus. Mul hakkab vaikselt ideid idanema, et hakkaks lumeskulptuure tegema. Ega ma päris hästi ei teagi, kuidas see käib. Mõnda saab labidaga välja lõigata... eks näis. Midagi peab selle kraamiga ju tegema :) Maja katusel on ka hiiglaslik kogus. Kuurid ka, garaaž on aga juba peidus, mingi nurk paistab. Hoian kangekaelselt pesunööride alust lumest enam-vähem vabana, muidu oleks seal ilmselt hunnikud. Varakevadine päike teeb pesu puhtaks kui prillikivi, kevadel tuleks lume eemaldamiseks juba kirkat kasutada :)
Majarahvas, õigupoolest maja mehed ning poisid, viskasid ühe õue väljasõidu puhtaks. (teise tegime meie Pauliga). Üsna heatujuliselt. Tänavalt lükatav vall on kõige räigem, see on juba soola jm segu ja raske visata. Muidu on veel tore :)


Sellel pildil läheneb naabrimees otsustavalt hangedele. Kahe maja varjus oli seis veel suhteliselt madal, tagapool hakkas juba looma, nii üle põlve. Kelder on tänavu ilmselt ülisoe, sest lumi ümbritseb seda kindlalt. Parempoolses hanges talvitub ebaküdoonia ja kivila.

 Ülemisel pildil, parempoolses nurgas see suurem põõsamütakas on jasmiin, mida naabrimees juba mitmendat suve kenasti ümaraks pügab. Nüüd on see hangest viidud :) Ei leidnud võrdluseks paremat pilti, aga ehk sobib see ka.





Pildil paistab garaaži päris palju :) Pesu on turvalise hange taga : sinna sai paigutet osa eelmisest lumest. Aia poole peal magatakse. Suurest pakust veel natuke paistab, nii et väga suur lumi veel pole. Esmaspäeval peab vist küll lumelabidaga tööle minema :)

reede, 24. detsember 2010

Väike rõõm

Ma ei saa kunagi suureks (loe täiskasvanuks), sest väikesed olendid teevad mu meele rõõmsaks nagu lapsel.
Leevikesed on linnas. ja oh, mis tore, minu ploomipuu otsas ka.
Leevike ja tema laul

Kellel söögimaja pole võib vaadata looduskalendri toidumaja pilti

Ilusaid talvisteid kõigile :D

pühapäev, 19. detsember 2010

Pliidi all ja kuuris. Pühendet vanaemale.

Ühe aasta oma elust olen elanud keskküttega korteris ja see oli üks kole aasta. Minu kodus on alati olnud ahiküte. On üks hommik vanaema juures. Ärkasin puude praksumise peale pliidi all. Mul on see hetk nii meeles. Vanaema toimetab pliidi ääres ja köök läheb järjest soojemaks.  Kodus on isa alati hoolitsenud selle eest, et hommikuks oleks puud valmis ja tõrvased pilpad ka.
Oma kodus hoolitsen selle eest mina ja hommikune tuli pliidi all on nagu mingi loits või rituaal. Muidugi kaasneb ahiküttega palju janti puude tellimisega ja ladustamisega ja talvel on teekond kuurini väga erineva pikkusega. Mida külmem ilm, seda kaugemal kuur tundub olevat:DD Nädalavahetusel tegelen pool päeva puude etteveoga, aga see on tore töö, öösel tuleb uni nagu lapsukesel. Kõmm.

Täna avastasin, et varesed, sindrinahad, on aastaga arenenud. Jälle on vaja lindude söögimaja tuunida, nad on avastanud kaks külge, mille küljes rippudes pääsevad laamendama. Väikesed linnud jäävad hätta, ei julge sööma minna. Peab minema õue lund viskama ja puid vedama. Varesed ei tule seni, kuni õue peal edasi-tagasi kooserdan. Väikesed linnud mind ei karda, nende jaoks olen ma ilmselt mingi abstraktne pilv :D Kui pimedaks läheb, võtan tuunimise ette ja panen mõned lisapulgad.  Pole just palju, mida mina teha saan, aga lindude toitmine on jõukohane küll ja vägagi distsiplineeriv.

Ja siis ma avastasin, et pole blogidesse jõudnud lugema ja vahepeal on mitu sünnipäeva mööda läinud. See on alati nii, et kui ma pausi teen, siis olulise info maha magan. Pean oma readerit häälestama.

Ma pole jõulufänn. See on lihtsalt nii kujunenud. Vanaema ka veel pole ja seetõttu pole ka ponnistanud. Kui need lapsukesed ükskord tulevad, siis tulevad jõulud ka teisti. Nüüd on see pigem pööripäev. Mulle meeldib kuuselõhn toas, aga iseenda pärast ma puud tuppa ei too. Sel aastal läks hästi, Maria tegi mulle kuusepuu, ilusa ja rohelise ja nii väikese või suure, et see mahub külmkapi uksele. Siin ta on.



Detsember ja novembri lõpp on pigem sünnipäevade aeg. Isa ja ema ja Maria sünnipäev. Jõul ja aastavahetus on lihtsalt oluline samm valguse poole. Tänavu läks elu ka nii, et Anna, kes on Aafrikas vabatahtlik, sai nädalaks koju.  Korraks olid kõik kolm last kodus ja see oligi minu jõul. :) Mina olin see, kes hommikul külmas köögis pliidi alla tule tegi ja tunne oli sama - rõõmus tänulikkus :D
Nii et kallid aiahinged, sünnipäevalapsed, seda soovin tagantjärele teilegi!

---
Läksin õue puid vedama ja kae naabrimeest! Eelmisel pühapäeval surusin käruga vedada, tänaseks oli ta valmis meisterdanud sellise riistapuu:



Sellega oli vedu puhas puhkamine ja mängimine. Nii et elagu veart ja oskajad mehed! :D

reede, 10. detsember 2010

10.12..2010

Eile õhtul viskasin poolteist tundi lund, see oli tore. Lumi oli kerge ja seda sadas kogu aeg juurde. Naabrimees ja minu poiss olid majaesise läbitavaks teinud, õhtu jooksul tuli maha uus, silma järgi nii 10-15 cm. Öösel magasin kui lapsuke.


Tänane hommik on karm, isegi linn on suhteliselt läbitamatu. Mis maal toimub, seda võib vaid ette kujutada!
Hoolitsen selle eest, et lindudel oleks, mida süüa. Kui rada, mis eile kaevasin on kadunud hangedesse.
Minu vabatahtlikust laps peaks täna hakkama Aafrika poole liikuma. Lennuliiklus ilmselt seisab.
Tänane lumeviskamine on juba vaevalisem, mis seal ikka. Need vanainimesed, kes oma tänavajupi peavad lahti hoidma, neile oleks täna küll abilisi vaja!

Sügisel ostsin õlilambi ja mõtlesin oma vanavanaemate peale. Eelmise talve peale.

Tänavune talv liidab meid kõiki nagu suvekuum. Tuleb üksteist aidata kus saab ja kuidas saab.




Õunapuu otsas on lindude söögimaja ja selle ümber käib sagimine. kusagilt on saabunud kollastes värvides külalised, aga neid pildistada selle ilma ja kaameraga on raskevõitu. Sööki tuleb lisada.


kolmapäev, 8. detsember 2010

suvitajad või talvitujad :D




Need pelargoonid elavad siis tööl akna peal. Õitsevad päris vapralt. Üleeile tõin poest piparmündi koju. Vaatame kuidas ta hakkama saab. Elab köögis, mis on kõige väiksem ja kõige "suurem" (inimasustuse poolest) ruum kodus :) ja kus, suurema osa ajast on valgem ja soojem, sest miskipärast on köök see kodu süda:D  Talvisel ajal tuleb pliiti tihedalt kütta ja pliidi ees on mõistagi mõnus tumba ja istumise koht.
Toalilli on mul vähe. Valitud. Võimalikult vastupidavad. Õrnakesed olen tööle kolinud. Ostsin sinna suure rohelise kastekannu ja nad ümbritsevad mind sellisel moel, et ma ei saa neid kastmata jätta. Õnneks on minu toanaaber tööl ka rohenäpp. Meile kahele kasvavad nad rõõmuga. Mine sa võta kinni - kas nad suvitavad või talvituvad :D

laupäev, 4. detsember 2010

Vertical Gardening. Kuidas seda kodus teha :D

Selles videos õpetatakse üsna käepäraste vahenditega seinaaeda tegema.

Patrick Blanc, Vertical Garden interview in Paris

Lühikesed päevad ja pikad õhtud. Midagi huvitavat aednikele :) Vertikaalsed aiad. Eesti Aiaklubi artikkel

pühapäev, 28. november 2010

talv tuli ootamatult....

isegi nii ootamatult, et avastasin ehmatusega, et lindude söögimaja välja panemata. Esimesed sihvkad läksid nagu kuumale kerisele.

Aed on mõnusalt lume all ja kühveldasin täna aktiniidia hakatistele lund peale, et kui külmutamiseks läheb, siis saaksid ikka hakkama.
Suutsin eelmisel nädalal oma õlavööndi kinni kiiluda, nii läks laupäev nihu. Täna rassisin õues puudega, viskasin lund ja õhtuks istusin pingi hange ja tegin end nähtamatuks, et saaks rahulikult tihaseid vaadata. See hetk oli niisama mõnus kui kevadhommikul plaani pidada.  Parajad külmakraadid.


laupäev, 20. november 2010

november, see teine pool

Täna õues kalossidega tundsin, et maapind on kuidagi teine. Nagu oleks igikelts ja nagu oleks külmnud, peal libe pinnas, kõik see vesi, mis sajab ja sajab. Lõikasin ära sügisastrid, sest nad hakkasid ikka väga näruseks muutuma. Siberi kontpuu (kollaste vartega) küljes olid viimased lehed, millel värvi. Kõik ülejäänud lehtpuud on paljad ja lehed porikarva hunnikus. Lillhernes püsib :D Maast lahti, üks trepi kohal, teine maasikatorus. Maasikas värvus lõpuks kollaseks.

Üldiselt ma vihma üle ei nurise, alternatiiv oleks lörtsisulp tänavatel. Raekoja platsile tekkisidki esimesed kolehunnikud. Ükskõik, mitu lumelinna sinna ka edaspidi ei plaaniks, ikkagi on see mõttetult kole. Isegi siis kui on nii palju lund kui eelmisel aastal.Talve jooksul muutub see kõik järjest räpasemaks ja jäisemaks, kevadel see lihtsalt ei sula. Raeplatsi ilu on kadunud. Ma saan aru, et soolasegust lund Emajõkke ei lükka, aga peab see siis linna esindusplats olema? Seda enam, et kesklinna promenaad nii ilus sai.

Peale botaanikaaia külastust hakkasin mujal ka kapsaid märkama. Kui juhtub selgem ilm, siis teen ehk pilti ka.
Kaubamaja ees rohealal on ringikujulised peenrad ja seal kasvavad valged ning lillad kapsad. Varem olid põõsad ees, ei pannud tähelegi. Nüüd lehed maas ja pilt teine. 

Linn linnaks, täna on isal sünnipäev!


neljapäev, 11. november 2010

Botaanikaaias lõunal

Eile oli paras udupäev, pildistajale üsna ahvatlev. Laenasin kaamerat ja lipsasin pooleks tunniks botaanikaaeda. Seal on mida vaadata:) Eks see võõraste sulgedega ehitimine ole, aga ehk tekitab see mõnes inimeses huvi.



Mõned taimed on talvepuhkuseks kinni kaetud, mõned sisse viidud. Nt jaapani kuslapuu.
Mina tõin enda kuslapuu ka tööle akna peale, ei riskinud esimeseks talveks õue jätta. Kosub muide jõudsalt, kasvud näevad alguses välja nagu krüsanteemil. Esimene mõte oligi, et nüüd olen aiast veel ühe lille kaasa istutanud, aga siis lehekuju ning värvus muutus. 

Kaameral jäi kogemata zoom peale, see registreeris iga väiksema värina ning suur osa pilte läks untsu. Kanarbikud ja erikad olid poolenisti turbasse peidetud, ilmselt on see abiks külmade vastu.


Suur piltpeenar puhkas taimedest, aga ülal särasid kapsad. Nad tõepoolest särasid isegi nii uduse ilmaga. Leidsin oma vanast kaustast suvise pildi, nüüd saab võrrelda enne ja pärast :) Oma aias ma kapsast pole kasvatanud, teod pistaks kohe nahka ju. Ilusad on nad küll.

 Kapsad suvel.



Kapsad novembris. Keegi on peterselli nahka pannud, aga kapsad on alles :D


Lähem vaatlus näitas, et neid on vähemalt kahte sorti, sirged ja kortsus. Nimesilti ma ei leidnud, ju siis ei otsinud hoolikalt. Aia teise otsa me ka ei jõudnud, sest lõuna kestab ju teadagi...



AGA NÜÜD MINGE PÄIKEST NAUTIMA!

teisipäev, 9. november 2010

valge hommik

Eile õhtul tõusis tuul ja ilm läks vesiseks. Hommikul oli akna taga esimene arvestatav lume-lörtsi kiht. Ilus oli küll.

Magasin sisse ja tegin häda sunnil esimese lumesõidu rattaga. Talvekumme oleks vaja :D

Selle sügise hitt-taim minu aias on lillhernes. Külvasin juulis ja istutasin augustis amplisse. Õitsema ta ilmselt ei lähe, aga on silmale nii lohutav, ikka veel roheline. Teine tutsak elab maasikatorus. Näis, mis õhtuks saab.  See lörts juba sulab. Kuidas ma ta ära viskaksin, kahju ju.

esmaspäev, 8. november 2010

Supilinna aed.

Pisut vanu pilte Supilinnast :)


Pildi vasakus nurgas on laste mängumaja, mille mees ehitas põhiliselt apelsinikastide külgedest, värvis üle kruntvärviga ja katusele läks vist vana vineer ja tõrvapapp. See "ajutine ehitis" püsis pikemalt kui arvata võis. Selja taga on siis suurema kasvuhoone karkass, väiksem oli tehtud vanadest suurtest akendest :) ja käras küll ent oli väiksem. Aasta oli ilmselt 1994 või 1995. Kast oli mõistagi liivakast ja lauavirnas tarvilikud lauad :) Veel on pildile jäänud kuur ja naabermaja viilkatus.


Sellel pildil on uhke kasvumaja katte peale saanud. Mehe kiituseks peab ütlema, et ta tegi kõike väga põhjalikult ja ilmtingimata ka nii, et saaks koost lahti võtta ja uues kohas kokku panna.  Mina oma kärsitu loomuga ei jõudnud muidugi kuidagi ära oodata, millal projekteerimisest produtseerimiseni jõutakse.
Nii ilusaid hernetugesid pole rohkem minu elus ja aedades esinenud :)

See pahur nägu on mul meeles, ma polnud poseerimisest eriti huvitet :) Vasakul nurgas paistab pisut pesuköögi või oli see üliväike saun? hädist ehitist. Supilinna aiaehitised tegi mees pindudest jms küttejääkidest. Linnapoisi kohta kuldsete kätega. Majapidamisse tekkis igasuguseid huvitavaid tööriistu. Näiteks väike elektrisaag, mis oli ehitatud vana kirjutuslaua sisse - küttepinnud said tellitud pikkusega ja neid oli mõnus riita laduda. Kasvuhoonest ma juba kirjutasin.






Supilinna perioodi jääb ka minu nn "nukumeistri" aeg. Jutumärkides, sest nii väga meister ma polnudki, rohkem ikka õpipoiss, paar tegelast on küll südamelähedased, narrid nimelt. Sel ajal käisin ka erinevatel nukukoolitustel ja meisterdasin valmis  Paula ja Pille. Ohkab. Nad on ikka veel restaureerimata :(
Igatsorti päkapikke, tangudega ja villaga jne jne.



Aias oli miski valatud kaevu moodi asi, millest vesi valgus lõpuks kuhugile maapinna sügavusse. Kuuma ilmaga katsetasime, et kas võiks supluseks sobida, aga selles anumas vesi oluliselt soojemaks ei läinudki.
Suurema osa ajast oli ta tühi. Lapsi oli meie õuel rohkesti, õnneks sinna keegi ei kukkunud.


"Lillekasvatus" oli kenasti jagatud. Mulle meeldisid põhiliselt väikeseõielised ja vohavad, mehele suureõielised - daaliad, päevalilled. Lastel oli oma lapike. 
Kui ma selle aja peale tagasi mõtlen, siis aia jaoks oli aega vähem, suurem osa aurust läks kolme vile peale (lapsed :D)ning hiljem lisandusid veel taksikutsikad Amanda ja Amadeus. Aed oli rohkem kodu ja köögi pikendus. Suve jooksul muutus kõik üsna metsikuks, sest olime lastega maal mere ääres.


Loodetavasti jõuan veel mõned pildid ära skaneerida ja töötlemist vajaksid nad ka...

kolmapäev, 3. november 2010


Aednik otsib kodu


Aednik otsib kodu. Endale ja aiale. Muud ei olegi, ei raha ega vara. Seesama aed, kaks kätt ja unistus kodust. Töökoht on ja seda on tänases Eestis juba palju. Rohkem kui vähem :)

Olen selle linna juba üsna läbi elanud. Põhjalikumalt Supilinnas ja Tammelinnas. Supilinna aed oli tarbeaed, oma väikese tomatimaja ja hiiglasuure kompostikastiga. Kõik taimed võtsid seal aias priske kuju ja vormi, välja arvatud ehk ühes madalas peenras, kus kasvas peamiselt vesi. Lilled olid juhuslikud ja enamasti moonid või daaliad. Kohustuslik kuslapuu  ja roos, mille nimi oli Conzerto.Tänane aed on tahtnud veidi rohkem tööd ja vaeva ja eks ta ole mu oskuste nägu. (Muidugi näitan ma siin blogis oma aia paremaid külgi. naerab) Ebatäiuslikult täiuslik nagu ma isegi. Mõni koht vajaks ...
Tammelinna aed on ilusaim aed, mis mul siiani õnnestunud luua ja  selles aias töötades olen ma õnnelik olnud.
Mis edasi saab, seda ma täna veel ei tea, aga üks aeg saab läbi .Ei midagi traagilist, elu muutub ja eks ma ole ka tervelt 12 aastat saanud siin kodutada :)
Mis veel lisada? Olen avatud igasugustele pakkumistele :D

reede, 22. oktoober 2010

reedene lörts

Hommik oli imeilus, pilvealune päike.
Tuul keeras eilse õhtu jooksul külmaks, ni et magama läksin tekikuhila alla, ei viitsinud kütta :)
Külm oli aias jälgi teinud, hommikul olid isegi krüsanteemid kangestunud poosis.
Lillhernes ka.

Reede.
Homme saab näha, kas aias miskit teha saab. Tahaksin mõned kabedamad suvelilled ümber kolida.
Pisut tühja panna ja levist väljas olla.

esmaspäev, 18. oktoober 2010

siiliraport kaks


Nädalavahetus oli minu arusaamist mööda väga mõnus. Laupäeva hommik oli pisut lörtsi-kirmene, aga see sulas ruttu. Nüüd oli lõpuks aega rahulikult aias ringi vaadata ja väga trööstitu ei tundunudki. Võrreldes eelmise sügisega on aias rohkem põõsaid ja nad värvuvad kõik isemoodi. Õuna- ja ploomipuud on lehed lahti lasknud ja nüüd sain lillede pealt lehed ära kraabitud. Ma pole küll kindel, kas see vajalik on, aga ei hakka tigudele mõnusat äraolemist tekitama. Õite poolest meenutab sügis varakevadet, kui loed esimesi õisi ja rõõmustad iga uue nupu üle. Sügisel siis omakorda rõõmustad nende viimaste vaprate üle.

Sellel sügisel on aias rohkem sügisastreid. Kokku kolm. Kaks on toodud Kadri Maaritsa aiast ja on esialgu pisut nigelakesed. Suur sügisaster aga ei taha minu käe all kuidagi õitseda. Tal on muidu imekaunid suured õied, aga miskipärast ajastab ta need esimese lume aega ja ainult ühe korra olen seda põõsast täies ilus näinud. Ma olen ta istutanud kahte kohta ja üks on üsna päikese käes, aga ikka ta ei jõua. Kõrgust on tal ikka omajagu. Siis muidugi krüsanteemid. Need tumedad elavad õunapuu all juba kolmandat aastat ja ma ei võta neid talveks üles ega kata ka, vist on kohanenud. Allpool pildil on näha pärlhein, millel lõikasin õisikud maha, kui aeg läbi sai ja nemad siis tekitasid uued helehallid kasvud, mis juba vanade varte küljes näevad välja nagu õied. Puhas juhus, aga seda peaks kordama, sest muidu sümpaatsed õied muutuvad sügisvihmade käes määrdunud halliks.

Kaeralill. Tal on väga armsad sibulad ning õis on mu lemmik oma värvide ning kuju poolest. Mul on vaid üksainus taimeke ja ma pean ta vist varsti üles võtma, aga enne tuleb end sel teemal harida. Ta sai suhteliselt hilja maha pandud, aga tänu hullule suvele läks ikka õitsema.


Hälbisin lilledesse. Laupäeval toimus tore kohtumine, mina riisusin lehti ja siil pidas jahti. Arvasin, et nad on meie aiast minema kolinud, kuna nüüd on õues rohkem koera, aga ei, siil täies elusuuruses. See tegi mu meele rõõmsaks. Küll tahaks nendega suhelda, aga nemad ilmselgelt ei taha :) Siil tegi aega viitmata vehkat.  Kusagil telefonis on ilmselt hägune pilt siili tagumikust :)

Õhtupoole käisingi metsas, puha aiablogijate süü :), leidsin mõned puravikud, mis olid külmast punnis ja kukeseeni ja 1 kuuseriisika :) Lehterkukeseeni selles metsas ei kasvanud.
Pühapäeval olin laisk ja usin. Nii palju kui vajalik. Hullasin puukuuris ja vahepeal nautisin päikest. Kuulasin empekast Larssoni triloogiat (Lohetätoveeringuga tüdruk) ja nohistasin puid ümber laduda.Tegelikult oleksin pidanud akende jms tegelema.  Natuke melanhoolseks kiskus vahepeal, aga see käib asja juurde. Põhitoon oli tänulikkus, et tervelt kaks päeva  näitas sügis leebemat nägu.





Siiliraporti lõpetuseks: ühes korralikus aias peavad kasvama lavendlid, kaeralilled ja siilid.