teisipäev, 5. juuni 2018

sundsuvi

Ega seda muud moodi nimetada saagi kui sundsuvi. Mu puhkus saab läbi ja see on olnud väga sündmusterohke, aga aianduse mõttes just mitte väga. Selleks on liiga kuum, umbne ja sääsene.

Päästab, kui hommikul kell 6 ärgata. Selline aeg õpetab kõrghaljastust hindama, liikuda saab varjust varju ja midagi ka ära teha. Planeeritust jääb see muidugi kaugele maha.

Ilm soosib igasuguseid putukaid ja mutukaid, need järavad kõike, mis ette jääb. Lehetäid ja miskid röövikud, kes kaselehed rulli keeravad ja end pottidesse kukutavad. Ootan huviga, mis toimuma hakkab kui temperatuur lõpuks normaalsusse jõuab. Meitel siin on oma ilmavärk, kui reibas ja särasilmne ilmaennustaja lubab nauditavat suve, siis meil läheb vabalt sinna +28 ja 30 kanti. Ära on tüüdanud.
Lohutab vast nii palju, et väikesed lapsed saavad sooja nautida ja õues veekausis mängida ja õhtul emme ja issiga ujuma minna.
Saared läksid lõpuks lehte (sic!) , mõtlesin, et neil pole lihtsalt nii palju niiskust, et lehti teha :P
Lubatakse öökülma. Muide, ööbik on kuidagi vaikseks jäänud, ei tea, kas tal jaanipäev juba käes.




Epimedium cantabrigense, suure sammuga pinnakatja, kõrge ja rahulik. Meenutab mulle oma olemuselt toonekurge :)


Varased haldjatiivad ehk epimeediumid on suures osas juba ära õitsenud, nüüd õitsevad hilisemad ja pikaajalised õitsejad. See suur soe on maa seest kõik välja surunud ja 'Domino' , kes muidu hilisem, on ka õitsema hakanud. Meconopsis loob nuppu ja ma saan selle kauni sinise ehk tänavu ära näha.

Pildil suureõieline epimeedium 'Korin' uskumatult õiterohke ja suhteliselt kõrge suureõielise epimeediumi sort.


Olen paar aastat tahtnud sõpradele aednikele juuni alguses episid näidata nende täies hiilguses, aga ikka satub selline aeg olema, et ilm läheb kuumaks ära. Tänavu on õitekalender ikka täielikult sassis. Pajulehine amsoonia ja astilbed ja roosid! mis mõttes sätivad juuli nägu ette?


Sundsuves saabus paaripäevane paus. Vihma sadas, aga õhtul tõusis tuul ja kuivatas kõik ära. Korraks oli küll mõnusalt normaalne temperatuur. Kuna ma olen varjuaeda ikka kastnud, siis siin on mõistagi väga kobe elu ja mutid on hoogu läinud. Eile kolisin vaagna jagu priimulate ja epide tittesid ära, sest nad tõsteti lihtsalt üles. Pikeerisin neid poole ööni, sest ei saanud ju vedelema jätta. Epimeediumid on külvanud usinalt ja mul on selle üle hea meel. Mullused tited talvitusid kõik edukalt ja aasta pärast ehk näeb , mis lehestiku teevad, õiteni läheb aega.

Neid leiab nii sõnajalgade varvaste vahelt või kuhu iganes ka vaatad. nt ramonda seest


suurema "muru" olen jõudnud juba ümber pikeerida, aga osa veel ootel


See on nii huvitav ja armas kogemus, kasvatada ja neid tundma õppida. Teise aasta seemikute juured on juba tugevad, maapealne osa aga veel habras. Põnev, põnev.

Pildil pikaajaline õitseja 'Moonlight'


järgneb ...

kolmapäev, 9. mai 2018

metsik mai

 Kolmiklilled on aru saanud, et tänavu on tähtis end näidata. Ma olen neid nüüd mitu aastat ostnud ja istutanud, mõni on õitsenud ikka ka.

Välja on ilmunud ka need, kes sildita, aga küll ma ära määran lõpuks, kes on kes.




nt Trillium sessile , kes on kahtlaselt cuneatumiga ühte nägu :)


Trillium cuneatum

Ammu pole kevadmagunat sellises õitsemise faasis näinud. Tegemist on liigiga, aga näeb välja nagu `Star`

Tervitused Mildale! ja tänud

jeffersoniad

J dubia hakkab juba lõpetama


J diphylla on rohkem varjus ja toimetab aeglasemalt



`Black Sea`- vanad lehed on lõikamata ja sel talvel on need oivaliselt säilinud, ilusad veel praegugi. Õienupud trügivad.




Metsik mai on käes ja ööbik on kohal ja esimene niitmine kohe-kohe...
tomatid istutasin kasvukasse. Kui ma pole parajasti puruväsinud, siis tegelen intensiivse planeerimisega.

kivilas on nii ...











Ja õitsema hakkas üks udupeen :D põõsas, mille nimesildi olen kuhugile poetanud, see vast ikka on alles karbis või. Miski peenem kirss ta oli



päevake hiljem
















reede, 20. aprill 2018

krookus, konnad ja kevad

Huvitavad ilmad. Soe vaheldub jahedamaga ja paar õhtut tagasi oli õues vastikult kirdeline, muidu vaibub tuul umbes tund enne loojangut.

Toredusi ilmub maa seest ja pungadest. Harilik näsiniin `Alba` oli sügisel ja talvel enne külma ikka väga seda nägu, et hakkab õitsema ja ma arvasin, et sel kevadel ma tal õisi ei näe, aga võta näpust :)

Kui krookuseid pildistama kükitasin, siis mõtlesin, et huvitav, et oleks nagu mingi pesuvahendi lõhn või ...
Päris intensiivne.

Kõrgust on põõsal u 45-50 cm, olemine harali. Müürikale sai istutet 2015 vist. Kasvab hoolega. Kui taust oleks tal rohelisem, siis ilmselt säraks kaugele. Seemneid oli tal eelmisel aastal ka, aga ma ei mäleta, kuhu need poetasin.

On teine selline jässakas tüüp, nimetan teda omaette vanameheks :) Õisi on alati nii paksult nagu võistleksid nad oma koha eest. Pildiltki näha, et mõned on alles nupus.




Selle põõsaga pole ka seda muret, et keegi seda närima tuleks ... või mis

varjus

ja päikeses


Võrkiirised saavad rohkem rohija käe läbi kannatada, ma kipun neid suviti välja kobestama või neile kedagi peale istutama :)


Nemad vist juba olid :) aga õitsevad ikka veel.


Nüüd lubasin nad kõik kokku korjata, et saaksid oma koha, kus neid keegi ei sega. Teoreetiliselt võimalik ju. Krookuseid toob mulle ema ja mõned olen toonud KSJ linnamurust. Ilusad. Nimesid ma küll ei tea.

Krookus on päris ilus nimi, kõlab nagu krooksumine ja konnad ja kevad




samal ajal põhjanõlval ...
on transilvaanlane ometi kord täies hiilguses õitsemas.


Kivila ka ärkab, pulsatillad juba sirguvad ...

sellest vast õhtupoole või siis kui aega saan. Pulsatilla turczaninovii

P S kohe alustavad kollased võsaülased