vember

Sajab. Laupäev möödus hästi, sadama hakkas alles õhtul, uue aja järgi kell 5.
Fotokat pole juba nädala jagu kätte võtnud.

Oleme mõnda aega "valget kuuri" kraaminud. Kõige hullemast olen läbi töötanud, eraldatud on kaablid, kummid, kaltsud, vanaraud (peaaegu), paelad, naelad, prügi, kastid, kile, jne jne. Endiselt on hunnikud ja kuhjad, aga veidi organiseeritumalt. Täna mõtlesin, et suvekraami katuse alla paigutamine läheb järgmisel aastal juba lihtsamalt, sest siis ei ole vaja end kuhjadest läbi sorteerida. Kiik on veel lageda taeva all ja järgmise hooaja puud ka.

Kanalisatsiooni rajamise I etapp tõi kaasa salvkaevu veetaseme kukkumise sellisele tasemele, et pump jäi kuivale. Äärmiselt irooniline - ümberringi on nii palju vett, aga kaev kuival. Võtsime pakkumise puurkaevu rajamiseks ja selle peale tuli vesi kaevu tagasi :) . KSJ arvas, et vesi oli vahepeal natuke segaduses. (Ta väljendas seda veidi teiste sõnadega :P ) Sain teada, et kõige tõhusam masin köögis on nõudepesumasin, see tarbib väga väheses koguses vett. Kui käsitsi pesta kulub kindlalt rohkem. Ilmselt peame siiski puurkaevu rajama, sest olemasolevat salvkaevu süvendada ei saa, pole mõtet ja veetase jääbki kõikuma.

Pööningul käisime ka, seal ei ole hunnikuid, on kihid, palju kihte, aga muidu pööning täitsa mõnus, polegi nii jabura ruumilahendusega kui alumine korrus. Mõistagi on siin ka hulk ebavajalikke seinu.
Ühel ilusal õdusal õhtul ... istume KSJ-ga pööningukambri raamatutoas ja kõik on õdus ja mõnus, isegi vihma võib sadada.


Täna ja teised päevad.

Pealamp on oivaline leiutis. Päevavalguse ajal teen ettevalmistusi õhtuseks ajaks ja siis saab lihtsalt hullata - loopida puid ja riita teha. Pika puuga saab hämaras ka riita teha. Loopida on lihtsam kui kärutada, seda ma juba testisin. Kallakust alla kärutades võib igasuguseid üllatusi ette tulla.

Pliidipuud. Paju kui küttepuu. Kui ma neid seal riita laon, siis pärast vihma tundub uskumatu, et neist võiks kunagi mingit asja saada nagu svammi laoks. Piisab ühest tuulisest ja kuivast päevast, (millal see oli, ei mäleta enam), kui nad tunduvad peos päris kerged ja kuivad. Saame näha. Riida mõõt sai suhteliselt pikk, nii ma katsetan keskpaiga toestamiseks igasuguste vidinatega, nt rauast armatuur tundub väga tõhus, kui ta puude sisse laduda. :) Pliidipuud ja väike armatuur. Ladumine on sel moel ka veidi loomingulisem.

Pilk käib aina võsapargi poole. Kui soe püsib ja lumi veel maha ei saja ja kui mul on selleks aega, siis tahaksin järgmiseks hooajaks uue raja sisse ajada. Puude istutamiseks. Seal tuleb pinda puhastada. Tegelikult eelistan seda aega, kui maa on ära külmunud ja puugid talveunne kukkunud.

Talveprognoosid on ka väljas ja ega need midagi mõistlikku ei luba ja üks on üle vindi ka, kõik nagu alati. Mulle endale tundub, et viimase kuuga on nii palju sadanud, et lume jaoks vett lihtsalt ei jätku.
Talve tulekusse enne jaanuari ma ka suurt ei usu, aga see pole ka oluline, tuleb ta ikka siis kui tuleb.

Taimed on talvituma pandud (peaaegu), paar väikest saba on veel harutada. Täna lõpetasin kasvuka koristamise jms, see oli hea tunne. Nüüd on vaja veel seemned üle vaadata ja otsustada, keda kuhu külvata. Suviseid külve hoian ikka veel õues, sest pelgan, et kasvukas lähevad veel idanema ja /või kasvama, siis on jama majas.

Veel jõuaks puid istutada, näis. Panin veel tulbisibulaid maha. Mina ja tulbid on uskumatu kooslus :D
aga sokutasin astilbede vahele, nende lehestik katab ehk hiljem koltuvad tulbi lehed ära? ja üldse on nad sellises kohas, kus kõik võib olla just sellise moega nagu ise tahab. 

Muud uudist nagu polegi :) Kuumaasikal on veel kolm marja tulemas, kasvukas. Ma ei raatsi neid veel tagasi lõigata, las rõõmustavad lapsi.

Teeme siis nii, et mart on porine ja kadri karge :)

sooja oktoobri otsake. täiendatud_esimene-sügistorm

Olin täna hommikupoole puude valves, s.t. ootasin küttepuu koormat. Ilm oli uskumatult soe, krundi teises otsas natuke ikka puhus ka.

Hommikukohvi kõrvale näidati kahekaupa kitsi. Näkitsesid tiigi kaldal ohakaid, ma pole täpsustanud, mis liik see on - suure maadligi leherosetiga. Hiljem õues jalutades täheldasin, et söödud oli ka karusmarja ja forsüütiat, veidi aedhortensiaid ja küllap muudki, mida ma veel tähele pole pannud. Kõigele ju võrku ümber ei pane. Kitsede kasukad olid nüüd juba võsakarva.

Tiigi ääres oli rebane muti mullahunnikust püüdnud kedagi välja kaevata või oli see hoopis nugis. Ma ei orienteeru veel nende khm, väljaheidetes.

Küttepuud olid soodsa hinnaga ja korralikud. Ma olen ikka uue hooaja küttepuid sügisel või siis lumeta talvel tellinud. Kevadel ja suvel on muudki teha kui puid laduda ja pealegi puude ladumine mulle meeldib, selline rahulik nokitsemise töö, mõte saab vabalt uidata. Laduda saab jaokaupa ja aega saab ka valida, hea põhjus õues olla ja kontori lihaseid liigutada. nt soojal õhtul ja pealambiga ;)  KSJ jaoks on see liiga nüri töö, nii ma lustingi ise teha. Põllu peal on tööjärg ees, mahavõetud pajud saagis KSJ parajaks, mina panen riita kuivama. Kohe kui soe ilm otsa saab, seni veel ei raatsi, tuiutan aias.

Hooaja "lõpetasin" Järvseljal, see oli ka mõnus hommikupoolik, kuigi veidi sombune ja jahedavõitu.
Mul olid mõned elementaarsed puud-põõsad ja astrid puudu ja paar ümaralehist alpikanni. Neile paistab mu juures sobivat, olgu siis neid ka rohkem. Nüüd vaja siis need puud-põõsad ära istutada.

Põhjanõlval hakkavad heitlehised värve minetama, igihaljad on oma parimas vormis. Kahju, et kuused talvel uhkeid värvimänge ei tee, kase kuld on juba peaaegu varisenud, ülal võsas hakkavad pajud paistma.

Eks see ole näha, mitu lund me sel talvel saame ja kas saab võsapargiga tegeleda.

Noore kuuseheki istikute ümber tuleb veel vastu talve kääre välgutada, et hiired sinna pesa ei teeks.

Oktoober on soojem kui ma lootsin, see on tore. Kui ma jõuaks veel kevadise platsi ette valmistada, siis oleks eriti mõnus. Nauditagu siis järele jäänud sooje päevi! Hommikul kohtasin konna, kalpsas nõgestes.

Laupäeval lipsasin korraks kohalikku männikusse ikka selle mõttega, et enne külma veel seenel käia. Oranz riisikas on hiline seen ja kui teda juba on, siis rohkesti. Väiksemad nupsikud sobivad marineerimiseks päris hästi. Lubati vihma ja tuult, aga väga hulluks ilm ei läinudki. Veel. Hommikupoole koristasin valget kuuri, seal hakkab juba täitsa looma, kui välja arvata hunnik uksi ja aknaid. oeh. Päeva teise poole veetsin võsapargi juures, ladusin puid. Võsa pidas tuult ja vihma päris hästi. Kasvuhoone katuseluugi kiskus küll lahti. KSJ sidus kinni ja vedas meil, pühapäeval oleks tuul selle lihtsalt ära lõhkunud.

Pühapäeval kiskus tormiks. Minul oli kasvuhoone päev, sättisin taimi talvituma - pealsed maha jms, sildimajandus jne. Päris hea kuiv ja valge töökoht oli. Vahepeal tundus küll, et vett antakse pangega, aga katus kajab ju päris hästi. Tormiks läks pärastlõunal, siis hakkas kasvuhoone katust sikutama. Huvitava suunaga tuul oli ja tõesti vaatas, kas saab midagi lahti kiskuda.  Kui mina tuppa jõudsin, siis oli juba korralik maru. Elekter läks ka paar korda ära, aga mitte pikalt.

Üheksa paiku, kui juba vaikseks jäi, käisin õues vaatamas, mis siis ära lendas. Puud olid paigas, need üksikud maja juures ja kaugemal. Mis metsas, seda veel ei tea. Kõik, mis lahti oli, lendu läks, aga õnneks ei midagi suurt. Isegi pesu ei pidanud linnast otsima minema, oli kümme keerdu ümber nööride.

Nüüd läheb sügis rahulikult edasi.

niisama juttu sügisest

Ilm on soe ja sajab. Pärast esimest öökülmade lainet septembris on oktoober ikka väga leebe olnud. Viimase nädala jooksul hakkavad seni kuivad metsa-augud veega täituma. pgn! vaatasin just, et saaksin need kuivanud pajutüükad maha saagida, aga ei nüüd juba sinna ligi ei pääse.
Mu katselapp on ilmselt eriliselt ligemärg, sest seal hoiab savikas pinnas vett. Loodan, et asja päästab ära kallak.

Vaher oli eilseks kõik lehed maha poetanud. Nädalavahetused on seni veel leebed, toimetan aias ja kui väga sajab, siis valges kuuris või kasvuhoones.

Vihm teeb õnneks pause ka. Lillesibulad said maha ja potti just nii nagu plaan oli.

Kõik puud on saanud võrgud ümber ja võrke uuendasin ka põõsaste ümber, mõned on vaja veel panna, sest jänesed ja kitsed on asunud juba mugima. Eile õhtul läksin vaatama, kas saab pealseid veel maha võtta ja avastasin, et nüüd maitsevad neile juba mõned lilled ka. nt tähtpea ja kurerehad

Kitsed-jänesed alustasid tegelikult juba varem. Ma ei märganud lihtsalt, et vaarikad on kuidagi imeliku kõrgusega ja mustsõstart on keegi püganud ning muidugi on kõik kohad sõrajälgi täis.
Viimaselt Lätis käigult sai ostetud aiavõrku ja muidugi ma võtsin rulli lahti ja viskasin siis sildi ära :(  See on jämedat tüüpi aiavõrk, mis seisab tuule käes oivaliselt püsti ja ei vaju iga riivamise peale kõveraks. Sõnaga - kvaliteedi ja hinna suhe on paigas. Lõikamine on veidi vaevalisem, aga KSJ ostis mulle lihtsalt tegusamad tangid.
Puud ja põõsad muidugi kasvavad ja siis on vaja suuremaid võrke, aga ega need vanadki kaotsi lähe, praegu on istutamist palju ja väikseks jäänud võrgud kolivad väiksemate taimede ümber.

Must kuusk `Aurea` läks tänavu nii kenasti kasvama, et ma olen selle üle väga õnnelik, tema juurepall oli kolimise ajal nii väike, et ma kartsin, et läheb välja. Lisaks eelmine hull suvi ka. Serbia kuuse sort `Pendula`jäi võrgutamata ja pgn kitsed muidugi ... Nüüd on tal ka võrk ümber ja saab ehk taastuda ja edasi kasvada. Puudest kirjutan talve poole.

Põõsapeenras on veel mõned võrguta, eks ole näha, kas seal ka söödud on. Selle poku pügasin mina ära. Päris siili moodi sai :)

Luhttarnad on väga dekoratiivsed kui ei ole just terve heinamaa neid täis. Vaatasin Tagatalu tiigikalda lahendust ja ilmselt rakendan sellest mingi osa Tondilossis ka. Mõned pokud jäid meil pärast tiigi kaevamist alles ka. Neid saab sordiga `Aurea`kombineerida, seni las siis olla siin-seal.

Eelmisel laupäeval istutasin `Drummondii`. Tuli uus osta, sest eelmine oli liiga suur, et teda kaasa kolida. Maha said ka punane tamm jms.
Mõned elupuu vormid istutasin lihtsalt potist maha, vaatan hiljem, kuhu ma nad istutan.

Põhjanõlval nikerdasin ühe turbapätsi ääre juurde, sest sealt kippus muld tallamisele alla jääma.
Sildimajandust korrigeerin ja ausalt öeldes naudin iga hetke, mis õnnestub õues veeta. Eile õhtul kahe vihma vahel oli õhk sügise haisust paks - männiokkad lõhnasid. See uduvihmane ilm tekitab minus kodu-kodutunde, küllap see on õhuniiskus, millest ma puudust tunnen, ikkagi rannikult pärit nagu ma olen. Lapsena kolasin ma sel ajal koduses männikus...


Mnjah nagu keegi tabavalt mainis, siis oktoobris on iga õis vaatamisväärsus :) Üks ullike õitseb










ja veel mõtlen, et järgmisel hooajal otsin harilikule kenarbikule koha, kus ta õitsemiseni ka jõuab, sügisvärv on tal muidugi võrratu.