reede, 15. veebruar 2019

sulamaraton

Hää, et sõbrad blogivad. Tuleb meelde, et sai lubadusi vasemale ja paremale jagatud.
vahepeal oli suur valge ja just siis, kui hakati jagama suurt lumekatte intereaktiivset kaarti, tuli sula ja päevaga sulatas salaallika välja ja pool päeva hiljem oli kivila täiesti kiilakas. Pole teada, kuidas 'Troll' sellesse suhtub.

Põhjanõlval lumi püsib, isegi vihm pole suutnud siin suurt välja uhtuda. Laupäeval lükkasin käiguraja kaasikuni ja kui seal jalg kõrvale eksis, siis lumi üle kummiku ääre. Mul on üle pika aja normaalsed kummikud, sooja voodriga ja kerged. Saavad vatti ühtelugu, kas kevadeni pragunemata kestavad, pole teada.

Vahepeal oli siis nagu mainitet korralik talv. Täitsin hoolsalt kord päevas söögikera ja ostsin ühe seemnetoru juurdegi, sest linde tuli aina juurde. Nägime urvalinde ja sabatihaste saabumine on iga kord hoolsalt kirja pandud. Nii põnevat aega polegi mul varem olnud. Talv koos lindudega on värvikas ja hanged vähem tüütud.

Pidasime siin veidi plaani ja KSJ võttiski sauna katuselt eterniidi maha. Seda oli õnneks vaid ühel küljel. Nüüd ootame külmemat aega tagasi, et saaks kriitilisema poole nii maha, et see tiiki ei libiseks.

Hommikud ja õhtud on juba pikemad, see on tore.

...

Tartu maratoni kohal näikse pilved kogunevat. Homseks lubatakse sooja ilma, tänased plusskraadid on juba +4, päikese käes ilmselt rohkem. Veebruar ja märts oleks nagu kohad vahetanud.
Oleks pidanud hommikul kasvuka ukse lahti jätma.

Pildid homme.



esmaspäev, 21. jaanuar 2019

jaanuari võsa-mängud

Laupäev pudenes kaheks kaseks, millest üks oli rähnipuu, s.t. kuivanud tüvi püsti ja põhjalikult läbi töötatud puit.
Pühapäeva hommikul tundus, et väga õue ilm pole, aga vaadates tulevast ilmaprognoosi - paremat polegi nii pea oodata.
Päike tuli välja ja jäigi paistma, see oli mõnus.
Kasvuhoones näitas termomeeter +5, see pole tore, aga mis teha, ust lahti hoida? :)
Õues u -3C, igatahes lumi ei krudisenud ja vahepeal puistas midagi horisontaalis.
Epimeediumid, ikka need, kes talvehaljad, rohetavad rõõmsalt edasi.

See on selge, et kevadel mul võsa mängudeks aega pole, sestap tuleb tegeleda siis, kui on võimalik. Eelmine kord avastas KSJ mitu jalalt kuivanud kaske, mõned olid ka ümber kukkunud ja nii käisimegi laupäeval vaatamas, mis seis on. Palju on räga ja soga. Mõeldes sellele, milline oli mullune suvi ja ikkagi kui märg oli see madal metsatukk, siis vihmastel suvedel on siin ilmselt paras lodu. Kraavid on vaja puhastada, muidu kukuvad need ülejäänud puud ka (lõpuks) ümber.

Hakkasime äärest peale, ikka sealt, kuhu meil järg jäi. Paju rägast puhtaks. Kändude eemaldamisega tuleb hiljem tegeleda.
See on üks tore nõlv, kaardub kenasti ja kaugele ja on näoga metsa poole.  Üsna tuulevaikne ka. Minu mäletamist mööda kasvas siin suvel naat ja igasuguseid kõrrelisi, nõgest, toomingat. Suvel ulatub siia üle ääre päikest ka. Talvine madal päike siia väga ei ulatugi, vähemalt mitte jaanuaris.

Lumes sumpamine võttis parasjagu võhmale. Sellest sain ma alles siis aru, kui tuppa hakkasin minema. Tegelikult arvasin ma sügisel, et nii palju lund küll ei tule.  Mul oli selleks puhuks kohe mitmeid plaane, aga sellest pole ka midagi, on nagu on ja lumevaibast on kasu.

Suuremaks lohistamiseks kaevasin kerge raja ette. KSJ lasi saega pajuräga maha, mina käisin naksutajatega  (oksakäärid) üle ja vedasin oksad lõkkesse. Mõõdukas tempos ja mõnuga.

Pildile jäi tööjärg, ma lihtsalt pidin seda sinist taevast pildistama.

Sehkendasin seal lõkke ääres, kui nägin kaugemal sinikaelparti lumes ukerdamas. Väga veider. Veekogu on meie kandis jääkaane all. Jääst vaba on väike kraav, mis linnapiiri pidi läheb, ei tea, kas part oli eksinud või mis.

Selle nõlvaga on mul plaan, aga päris selge veel pole, ma mõlgutan veel mõtteid. Alumise metsa veeres jätsime kasvama haavad. Veidi kaugemal metsas sees, kus pinnas on nii ja naa, leidsime kadaka, see oli üllatav, et sellistes valgusoludes ellu jäänud! Ma oletan, et vanust võis tal olla u viis aastat? Linnukülv.

Kõik on endiselt nii huvitav + kuidas ja kas me seda hooldama hakkame. Angervaksa õied turritasid hangedest ja siin on ka ohtralt luhttarna. Ideaalne koperdamise maastik.

Krundi suurus hakkab tasapisi hoomatavamaks muutuma. Peaks endale suveks külgkorviga tõukeka hankima. Vist. :)

P.S. Kell viis õhtul on veel/juba valge, oh mis rõem!




neljapäev, 17. jaanuar 2019

ilmaprognoos


Läheb huvitavaks! Norrakad lubavad meile jaanuari lõpuks kuni -28C

Kusagil on juba kevad, näoraamatus hakkavad juba lumerooside ja adooniste jm kevadise mudru pilte jagama.

Kõik on nii nagu talvel ikka. Jaanuaris tuleb ikka see päev kätte kui mul on talvest väga villand, mis sest, et sai siin seemneid sorditud ja tööl on nii kiire aeg, et päevad vuhisevad mööda...

ja siis need asjad, millest veel vara kilgata, nõuavad oma aja, aga ei vuhise veel. Tore on, kevad tuleb nii mõnus, nii mõnus.

Kaks päikselist päeva on olnud ja mõlemal päeval olin tööl :(  Nöök.

Linde pildistasin sedapuhku läbi aknaklaasi. Neid on ohtralt ja leeviksed on ikka väga flegmaatilised, tihased haaravad seemne ja lähevad siis põõsasse nagistama. Leevikesed end sellega ei vaeva.

Sireli seemneid haaravad nad ka aeglaselt. Päris huvitav vaatepilt.

Lisaks tihastele külastas söögimaja platsi kolm pasknääri. Nad tundusid ikka hiiglama suured. seni hoidsid seda rekordit puukoristajad ja mõni eriti puhevil leevike. 

Pluss orav. Teda nägin ühe korra. 
Neljajalgseid liigub siin rohkesti, pühapäeval nägime kitsesid kõndimas ja männi juures volksas jälle keegi voolujooneliselt, aga nii kaugelt silm ei seleta. Nirk või kärp see pole. Nugis?

Elu siin on just nii huvitav nagu ma suvel arvasin -  nagu maailma servakese peal.