kolmapäev, 14. november 2018

kuidas me KSJ-ga Taanis käisime. Aarhusi hirvepark

Kaugel kaugel Taanimaal, üle kahe silla ja ühe kiirtee kaugusel asub Aarhusi linn.
Selles Aarhusi linnast just veidi lõuna poole  algab Thori mets (ja see Thori mets on osa Marselisborgi - Moergaardi metsast) ja selles Thori metsas, mis polegi see päris mets, asub hirvepark. :)

Hirvepark on armastatud ja paljukülastatud paik. Park on avatud kella kaheksast hommikul kuni loojanguni. Külastajad võivad pargi asukaid - hirvi ja metssigu toita õunte või porganditega.

Pargis on lubatud  pildistada, filmida, (talvel ka suusatada), aga kõike seda nii, et ei häiritaks loomi.

Hirved suhtuvad külastajatesse rahulikult ja nagu hiljem pargi teises osas ka näha oli - õunu on neil jalaga segada :) Nad valivad suutäisi.

Nii palju kui mina aru sain, on hirvepargi külastamine omal riisikol, võib juhtuda, et isahirved näevad sinus rivaali ja võivad mõne müksakaga sellest märku anda. Meiegi kohtasime oma jalutuskäigul kahte noort naisterahvast, kes said kerge puksimise osaliseks.:) Miks, sellest ei saanud kaugelt aru.

Isahirved peavad oma karja üle valvet ja õunu nii väga ei maitsenudki, üks nooruke võttis minu käest küll mõned suutäied.

Ma ei ole nii väga loomadega miilustaja, aga need hirved mõjusid küll hoopis teistmoodi. Võib-olla ka sellepärast, et nad ei lasknud end inimestest segada ja olid üsna isepäised. (tahan joon kiselli, tahan kuulan transistorit ) ...

Pärastlõunane päike paistis siin-seal läbi puudevõra ja see andis omakorda lummava värvingu. Me olime Thori metsas, toitsime hirvi ja kuhugile polnud kiiret.





Õuntest. Taanis oli ilmselt ka hea õuna-aasta, sest enne parki käisime ühika lähedal äärelinnas hirvedele õunu hankimas. Väljapandud kast, mille A hommikul mõttes nö reserveeris, oli tühjaks saanud, aga kohe sealsamas lähedal pühkis noormees õunu kokku ja lubas meil lahkelt võtta nii palju kui soovime. Ilusad punapõsksed õunad olid. Hirvedele maitsesid :)





 KSJ  mõjus karjale hästi, tema õunad olid kõige populaarsemad ja tema ümber kogunes karjakaupa hirvi. Üks oluline nõks oli õunad pooleks murda.








Hirved liikusid omapäi edasi ja kui esmane uudishimu rahuldet ja õunad maitstud liikusid nad edasi
Nosimist jätkus.

Oktoobripäevad on lühikesed, pargis, suurte puude all  hakkas hämaramaks kiskuma



jalutasime meiegi edasi. Selle kännu kõrgus oli u 2,7 -3 m




Kajakad seal väga ilma ei teinud

Pargi sügavuses püüdsin pildile hirve, kes himustas oksi oma pea kohal, ta oli ikka järjekindel



Puud olid nii palju kui mina tähele panin, pöögid, pärnad, tammed


Hea sarvi sügada. Pärastpoole kohtasime paari isast, kes panid sarvi kokku

Metssead asusid kõrge aiaga piiratud alas, pargi tagaküljes ja nemad õuntes nii väga ei supelnud, igatahes tekitasime seakarjas paraja rüseluse. Siin kehtis range hierarhia, kui mõni väiksem ja noorem siga arvas, et tema võiks ka õunu süüa, siis kutsuti ta kohe korrale. Siia oleks olnud kerget õunasadu vaja, meie noppisime maast hirvede poolt maha jäetud ubinaid ja harjutasime viset, sest seatara ees oli sügav kraav.

Tulime tiiruga pargi algusesse tagasi ja võtsime suuna mere poole. Jah, siit samast algas mitu terviserada piki rannikut ja kuigi mu jalatallad tundusid juba üsna ümmargused, püsisin teiste kannul, puusalt pildistades.

P.S. Kui olete otsustanud Aarhusi hirveparki külastada, siis pange kodus porgandid aegsasti kotti.
See oli väga hästi veedetud aeg, aitäh A-le ! meil oli imetore.

... järgneb

teisipäev, 30. oktoober 2018

esimene arvestatav miinus. lumised talgud.varastatud õhtutund

25.okt. Esimene jää. Hommikul oli pinnase ülemine kiht jääs, ilm udus.

Muru valge, taimed kangestunud.
Õhtul tõstsin veel taimepotte põõsalaborisse. Neid, keda pole vaja kasvukasse viia.

Pühapäeval kogusin veel mõned seemned ängelheinadelt ja pantrilillelt.

Kuhu need sügisõhtud kaovad, aru ma ei saa :)

...

Tegimegi ära need võsatalgud! Olen ütlemata tänulik kõigile, kes tulid. Tea, Urmas, Aidi, Ott, Annely, Enno, Maria, Ida ja KSJ! Täiskasvnuid kokku tervelt 8, kui see number pikali lükata, saab lõpmatuse ;)

Terve eelneva nädala lugesin pingsalt ilmateateid ja lootsin, et lubatud lörts ja lumi jms tuleb kesknädalal maha. Ei tulnud. Siis kõhklesin ja rähklesin, et jätaks ära, lükkaks edasi jne jne. Samas väike hääleke pirises kõrvus, et eelmised sügistalgud olid tuulised ja rahvast hõredalt, aga tulemus oli hea ja kõik sai tehtud vaatamata ilmaoludele ja nii ka minu esimeste talgude ajal. Sõbrad, te olete kuldaväärt ja puhta hullud :D ! Nagu Ott ütles,  et ekstreemsemate ilmaoludega talgud ongi meeldejäävamad.
Sadaski lund või oli see lörts. Majast metsani sai rada sisse tallatud, aed ise kerge lumekihi all. Lõke ei tahtnud kuidagi vedu võtta ja kindaid oleks pidanud olema tagavaraks rohkesti ja jalavarje ja veekindlaid ülikondi.


Päev kadus nagu niuhti ja ilma polnud aega tähele panna. Mingil hetkel oli toast õue vaadates vägagi romantiline esimene lumesadu.
Ainuke asi, mis mulle talgute juures ei meeldi kui ise korraldad - ei saa nii palju kaasa lüüa kui tahaks, tuleb rohkem juhe olla :)

Tehtud sai palju ja siit edasi on meil KSJ-ga juba kordades lihtsam. Õuetöid on vähem ja oksarisu vedamine ei tundu pärast meeskonnatööd nii lõputu ka, täiesti saavutatav. Pühapäeval sulas lumi ja ilm oli nii soe, nii soe. Puhusin lõkkeasemelt tule üles ja põletasin õhtuni oksi.



Tükil ajal pole nii hästi maganud.

Laupäeva öösel vastu pühapäeva tuli kella tagasi keerata. See on masendav, valge õhtutund või minugipoolest pooltund saab sellega tööpäeva sisse lükatud ja kui koju tuled, on juba pime. Nõme.

Esmaspäeva hommikul oli külm juba käredam, tiigil jääkiht peal, mis püsis tänaseni. Lubatakse taas sooja ja seda oleks hädasti vaja, sest taimede katusealune on veel kokku panemata ja üks multsiring oleks vaja ka veel teha.

aga võsatalgud, need soojendavad mu südant!



kolmapäev, 24. oktoober 2018

kuidas me KSJ-ga Taanis käisime.Rootsi.Lundi Botaanikaaed.3.

Kas olete märganud, et Tartu Ülikooli Botaanikaaias on infotahvlid? Lundis
oli neid ka siin-seal näha.
Meie jalutuskäik viis edasi ringiga peasissekäigu poole, tee peale jäi lõhnarada :) Siin oli sügis juba tajutavam, sest suur osa lõhnavatest taimedest olid juba kuhtumas



Ceratostigma plumbaginoides, tina-sarvjuur, mitte just kõige parem pilt sellest taimest. Kaunis õite värv ja paistab, et tema sügisvärvus on paljutõotavalt punaseline.









 Ringiga kasvuhoonete juurde tagasi ja taas eksoodid pottidega õue toodud







Clerodendrum myricoides, syn Rotheca myricoides, uganda õnnepuu õisi pildistasin pikalt ja palju, sest need liblikakujulised sinised õied olid ilusad. Enamasti eksootilised õitsejad mind õuetingimustes väga ei kõneta - neid pole ju meil võimalik kasvatada, aga see taim tinistas mu ära küll.






Jõudsime minu lemmikvaadeteni. Kui ma selliseid kooslusi kohtan, siis läheb mõte alati aednikule, kes selle kujundanud on. Tema valikuteni ja kas need olid teadlikud või kujunesid juhuslikult. Veesilmale, mis on sellise vaate "kohustuslik" osa. Kui palju puid on selles vaates välja läinud jne jne. Kui kõndida edasi ja vaadata tagasi, kuidas muutub rõhuasetus. See on nii huvitav minu jaoks. Milline oleks see vaade kevadel.



Minu kiiks - mulle ei meeldi absoluutselt büst-skulptuurid mis iganes pargis vms. Need mõjuvad mulle nagu mingid tehistoorikud ja oleks nagu välja pandud selleks, et linnud saaks neid märgistada. :) aga see selleks. Inimkond on hullemaidki märke endast maha jätnud. :)


Puudest. Pildi keskel kõrguvad männid on mustad männid (Pinus niger).


Võimas! Värviline paar tiigi kaldal koosneb vahtrast ja kontpuust ? (Cornus cousa?)







Teisel pool tiiki oli võimas okaspuu tselasteri embuses. ma oletan, et tegemist oli tselasteriga.







Siin oli nii varjuline ka, et korraikku pilti ei saanud. Välku ma reeglina pildistamisel ei kasuta, oskused vajavad lihvimist.

Paar taametõru ajasin tasku hispaania tamme (Quercus cerris) alt.



jalutasim läbi pargiosa tagasi.


Selline saigi põgus ülevaade Lundi Botaanikaaiast. Siia tasub tagasi tulla seda enam, et üks aia osa oli ümbertegemisel.

Suured suured tänud Kaidile, kes meile oma hubases kodus öömaja andis ja meile Lundi näitas!

Lõpetuseks pildid Lundi Ülikooli Raamatukogust, mis sel pühapäeval oli kahjuks suletud, aga vaade hoonele oli lummav.