Lehed

pühapäev, 22. märts 2020

märtsus

Kevad on käes, kaks päikeselist päeva ja kaks selget ööd. Reedel oli mõnusalt soe, vihmaussid olid ka kõrgemates kihtides, sinillled avasid oma õied.









Iris reticulata 'Purple Hill`avas õied. Oli vast jant teda pildile saada, tema õied on nii tumedad.



Mõnel kulus veidi aega, et välja ilmuda. Neid on kolm ja igaüks vaatab ise nurga alt välja. Ma kammisin veebruaris igihaljaid tuuste ja küllap nad said lõpuks nii palju valgust, et jõudsid välja trügida. Kui külmad mööda saavad, siis istutan ringi.

Muidu meil siin selline vaikelu




21.03. Kui põhjaosariikides tuli lumi maha, siis meil oli päikeseline. Tuul oli külm, aga kasvuhoones tervitas mind hommikul konn. Hiljem kohtasin ka sipelgat, viimane mind just ei rõõmustanud, sest seal kus sipelgad, seal ka varsti lehetäid.
Taimed on kahe päevaga teinud tubli kasvujõnksu.


Läks hüpesse :) tegelikult peaks siin elama ka kärnkonn, aga tema on ilmselt veel õndsas unes kusagil sügavamal. Sügisel nägin ukerdamas. Potistasin siberi iiriseid ja kasutasin ka sooja vett, et muld juurte ümber vajuks. Teatud kõhklustega muidugi, sest ööd on siin külmad. Tõstsin taimi ringi, ühte otsa jõuab päike varem. Külmakindlamad tüübid said jahedama koha. Nagu Tagatalu perenaine märkis, terve talve või noh suurema osa talveöödest on plussis olnud, nüüd siis teeb miinuseid. On nagu on, päike on praegu väga tervistav. Vahetult enne päikeseloojangut, pärast vestlust KSJ-ga teemal soojustamine ehituses, katsin seekord teisiti. Katteloor alla, mullikiled peale. Lootsin, et alla -4C ei kuku.



22.03. Urrrrrrr. Öösel -7C. Läksin hommikul siis vaatama, kasvukas jääs muidugi, kahel veepangel jääkiht peal. Katteid hakkasin liigutama alles kell 11, siis oli päike temperatuuri tõstnud +10 peale.
Uksest õhkus külma, sinna jätsin mullid veel ette. Taimed tunduvad niks-naks, vaatame, mis nägu nad päeva peale lähevad. Martagon 'Gay Lights`jäi sügisel potti ja nüüd on lisaks põhitaimele veel lisalehti välja aetud.

Õues on sinililled seda nägu, et polekski nagu midagi olnud. Neile hakkab päike varakult peale paistma. Kõik värvid väljas, aga pildistada keeruline, pole kuhugile ei kõhutada ega põlvitada, tallab teised taimed ära.

Õhtupäikese viir paistab nende peale ka. Sellel sinilillel on huvitav toon, vaevumärgatav sinakas, päeval paistab päikeses nagu oleks valge. Päris valge kasvab veidi allpool. Siis on mul üks lemmik sinine, hästi kirka tooni ja õielehtede arv on ka suurem kui kaheksa.

23.03.20
öösel -8,5C

... järgneb




kolmapäev, 18. märts 2020

lõunapausi postitused. kiidan sügist aednikku :)

17. märts. Päevad lendavad, kuu venib. Kevad on pikaldane ja jõnksutab plussist miinusesse ja siis jälle plussi.

Pinutäis võrkiiriseid, kõlab hästi! Ma kiidan sügist aednikku, sest mul on neist õitest nii palju rõõmu! Aastaid olen kevaditi Tartu Botaanikaaias käinud võrkiiriseid imetlemas. Neil on seal alati kõik vinks-vonks ja need lillelaigud... Ma olen ju veidi kärsitu aednik ja tahaks, et oleks ka kohe palju ja nii et nad pääseks mõjule. Nii palju muidugi pole kui lähivaates pildistatud on, aga 20-10 kaupa on küll. Üks õis võib ka palju rõõmu teha. Täna avastasin, et ühe mu kõrrelise külje pealt on üks võrkiiris välja pugenud, see on `George`!

Hollandi masstoodanguga on nagu on, Iris danfordiae asemel tuleb välja mingeid siniseõielisi, aga kes täpselt, veel ei tea, sest alles tulevad.

`Harmony`tagaplaanil on `Katherine`s Gold`
Kui ma neid roosipõõsaste ette tippisin, siis tahtsin, et värvid vahelduksid heledam tumedamaga jne.




'Katharine's Gold' on selline kahvatu kuld.




Selle üle on ka hea meel, et sai äärekivi kasutatud, võib-olla pole kõige ilusam, ma olen ju ise sellega juba harjunud, aga praktiline on küll, pinnas ei vaju minema jne jne. Ma pean lihtsalt selle kraavi ära täitma. (Kärutamine väga ei motiveeri)
'
Purple Hill`on puhkedes vaimustavalt sügava tooniga. 

Võrkiiris on tänuväärne taim, ei mingit jura ega soga pärast õitsemist, väga nummid. 

Kui ma seal täna lõunapausi ajal kõhutasin, siis tundsin, kuidas nad lõhnavad! 
Täna oli meil õhusooja +6C. Tuul oli muidugi külm ja teisel pool maja osa aiast keltsane.
Ääremärkusena: ma arvasin, et valisin viinamarjadele sooja koha, ikkagi põhja ja idatuulte eest kaitstud koht, aga tegelikult on see pikalt varjus ja sügisel mudistas külm ka siin varakult. 



'Purple Hill`


`Katharine Hodkgin` nagu jänese kõrvad :) 





Meil oli vahepeal üks külm öö, kukkus -7C peale. Kasvukas kasutasin juba rohkem mullikihte, õues oli nagu oli. Järgmisel päeval tegin tiiru aias ja hiina lumeroos oli täiesti sorgus. Mitte nii nagu teised lumeroosid, ikka päris närtsinud oli. Võrreldes teiste lumeroosi liikidega on ta veidi vesisem, lehed ei ole nii nahkjad ja igi- või talvehaljad. Mõtlesin veel, et sel aastal seemneid ei saa. Eile läksin uuesti vaatama ja tema elus, mis elus :)  

18.märts.

Krookused on mul tavalised ja suvalised :)  Mõnel on nimi ka.


nimetu



Crocus chrysanthus,  kuldõieline krookus 'Cream Beauty' . AGM (1993) Pildistatud siis, kui päike pilve taga. See krookus mulle meeldib, väga armas toon. Põhiline, et ma saaks nad parema koha peale, hetkel kasvavad põõsapeenras ja hea, et pole ära mädanenud seal savi sees. Ok, päris savi pole, aga raske maa on seal küll. Varsti parandan :) 


Sieberi krookus, Crocus sieberi 'Spring Beauty' on juba mõnda aega õitsenud. Alguse magasin maha.

Peaks olema 'Blue Pearl' 
ja siis need suvalised krookused, kes on lihtsalt ilusad.


Mis veel huvitavat? Meil algab siin teine varakevad, mais hakkab kolmas kevad :D Eelmisel aastal ma kas ei märganud või neid polnud varem? Lumikellukesed, kaksi ja üksi tulevad keset õue mullast välja. Peab samme sättima, et neile peale ei astuks, võib-olla on hiired vedanud. 

Tänane öö oli soe, tiik jäävaba. Üleeile paarutasid siin sinikaelpardid, hoidsid ääre poole, seal vesi jäävaba. Täna on tuuline ja vihmatab. Thuni kalendri prognoos märtsikuu kohta ei pea sedapuhku paika, vähemasti mitte sademete osas. 

Ma ootan juba seda aega, kui öised miinuskraadid minimaalseks muutuvad.

Linde tuleb aina juurde ja neid on kuulda hommikust õhtuni.

Kraamisin nädalavahetusel pisut kasvukat ja sättisin oma käe järgi. Vanasti kui ma alpitaimede kohta kirjandust uurisin, siis mõtlesin, et milleks need alpimajad ja see pole üldse päris ehe aiandus jne . Nüüd ma mõistan seda väga hästi, saad kasvatada taimi, keda varem ei tulnud pähegi. Ma ei ole veel sinna jõudnud, et mul alpitaimede maja oleks, aga see on vahva võimalus.
Meie kasvuhoone on tavaline, aga mul on seal piisavalt ruumi ja avarust, mida ma armastan. Taimed kasvavad tasapisi ja kui väljas sajab, siis oled nagu vanaema juures pööningul :) 

Eile panin lõpuks herned likku ja täna panen aknalauale kasvama. 

Olge terved ja hoidke oma tähelepanu sellel, mis hingele rõõmu teeb!












teisipäev, 10. märts 2020

märts. suitsupesu ja hämmingus aednik

Aed on aprilline ja see on pehmelt öeldes põrutav. Õhk on õues linnulaulust aina paksem ja paksem, eriti kui päike väljas on.

Põõsad on juba ammu pungas ja ootel, see on ka põrutav. Minu arusaamist mööda on meil talv lihtsalt vahele jäänud ja sinna vahele võib ta selleks aastaks jäädagi.

Mulle jäi poes näppu paar nartsissi potti. Õied lõikasin vaasi ja siis kimbatuses polnudki muud teha kui surasin sibulad taimekasti (veebruaris) ja nüüd üks on õievarre teinud ja õitseb edasi. Niimoodi siis.


Reede ja pühapäev olid oivalised ja päikeselised. Reede läks küll pakkimise ja lahti pakkimise tähe all, sest kes siis sügisel teadis, et Põhja- Itaalia lukku pannakse. Reede hommikul igatahes veel ei teadnud. Mul oli parasjagu nii palju aega planeeritud, et saaksin kasvuhoones ka kõigile aeglaselt otsa vaadata. Neljapäeval tegin esimese valikulise kastmise, kohe tuli külm öö otsa. Minu kasvukas on kütteta, lisaks õhutusaken, mida täielikult sulgeda ei saa. Mullikile on kõige tõhusam ja käepärasem.  Kastmine mõjus nii, et juba järgmisel päeval lmusid igasugused otsakesed välja, tittesid ja taimi ja värki. Lisaks reipaid ämblikke, neid oli ka igat värvi: kollaseid ja rohelisi ja pruune.


Ikka Iris reticulata, aga nüüd täispäikeses. Esimene pilt on tehtud hommikul, kui päike polnud veel pilve tagant välja tulnud.

`Katharine Hodgkin`tegi alustuseks ühe õie lahti, mõne tunni pärast juba ülejäänud 15 ka või kümme, ikka vist viisteist. Pilti veel pole.

Nädalavahetusel otsustasin, et ei kiirusta ega kaeva ka maad. Mõne kraavikese uuristasin, sest vett on endiselt palju-palju.

Pühapäev oli täiskevad, lõikasin episid tagasi ja avastasin, et ka neil on õiepungad kohe-kohe välja trügimas, õues! põhjanõlval! Hoidusin nõlva korrastamisest, kuigi kiusatus oli suur.
Kõrgemal alustavad sinililled, karulaugul otsad väljas, kopsurohi sätib õitsema, õnneks vaid üks sort. Lumekupu õied on kahtlaselt suured, ei teagi,kas esimese aasta kasvamise vägi või on mingi sort, liigil oleks nagu väiksemad õied. Küll ma järgmisel kevadel aru saan.

Kuna reis jäi ära ja meil oli äkki vaba aeg nagu maast leitud, siis KSJ alustas laupäeval sauna viimase osa lammutamisega. Pühapäeval harutas ta lahti esikülje, laepealse, sisemise lauavärgi jne jne.

Mina tegin suitsupesu, väga teraapiline. Korjad vanad, märjad, mädad lauad kokku, ei hakka kõrvale tõstma, et kunagi ühel ilusal päeval kakud naelad välja ja saed pliidipuudeks, sellest tuleb hoiduda, ei kaku ja ei sae ja pliidi alla pole ka igasugust soga vaja ajada.

Vastavalt raskusastmele või sportlikule ettevalmistusele teed lauaheiteid või -jooksu või -sörki. Niisama võid ka jalutada laud kaenla all või keksida või lonkida, kärutada võib ka.

Päevakese varem oled pesu pesnud ja nöörile riputanud ja nüüd polegi rohkem vaja kui lõkkele elu sisse puhuda ja suitsupesu võib alata.

Kui KSJ oli pikalt sauna piiranud, tõi ta vintsi välja, sidus ümber seina ja tõmbas mauhh kogu sauna maha. Sellele eelnes muidugi põhjalik ettevalmistus, üleüldse, lammutamine pidi üks keeruline töö olema, kui ei taha just palklaega kuklasse saada vms. lammutamiseks on insenerimõtet vaja. :)

Palke ma lõkkesse ei ajanud, neid me veel sordime. Siis on meil seal veel korstnajalg ja müürid, mille püsimise valem on mulle arusaamatu, ohtralt telliseid.

ja siis on kõige põnevam osa - kivide paika panemine, mis sest, et enne on vaja tee teha, pinnast tasandada jne jne.

redis jälle puhta külvamata!