Lehed

esmaspäev, 14. september 2020

põõsapeenar. komast punktiks ;)

 10.09. Mõned päevad tagasi kilkasin, et mõnusad ilmad :) Nii ongi, ainult et kui mina koju jõuan, siis miskipärast kukub kallama. Järjekordne sööst aianduse nädal. Oligi nii suvine kõik siiani. 

Plusspoolele tuleb kirjutada, et nüüd on küll sobiv aeg potis konutanud puud ja põõsad maha istutada.

Septembri I nädal. 

Vihmade vahel võtsin õhtutest aega ja teisaldasin mättaid. Mul oli vaja parandada mõned näpukad, mis põõsapeenra rajamisel tehtud sai. Tekitada kasuaaeda vaarikatele lisaruumi, siit tuli ka mättaid.

Esiteks olin ma põõsapeenraga kusagil keskel võtnud sujuvalt suuna kallaku poole, s.t. kinnikasvanud muti sahvrid moodustasid korraliku kuumaastiku, mille niitmine oli paras piin - jalad võis ära nikastada. Suur niiduk sinna ka ei pääsenud, niitsingi väikesega u 45 kraadise (aianduslik liialdus), nurga all, väga tüütu.  Peenar ise on rajatud nii, et vaadata saab igast küljest ja 2019.a. suvel nägin, kuidas külalised järjekindlalt selle kuumaastiku raja ette võtsid, see oli esimene valik! 

Tänavu on meil mulda vabalt laotada ja KSJ ütles mulle ka, et mis sa ennast vaevad, võta mätas eest ära, mulda saab lisaks tuua. Pealegi on vaja ka kasvuka muld ära kasutada. Teiseks oligi siis masterplan oma viga parandada ja laiendada ning ühtlasi tasandada põõsapeenra metsapoolne külg. Õnneks mitte täies pikkuses, seda oleks liiga palju. 

Ühest äärest võtsin, teise panin. Mutid on kindlasti sillas, rohkelt vihmausse. Rohimise mõttes tööd juurde, aga tihe istutus teeb siin oma töö. Tekkis nagu vaba ruumi taimedele ka. Seda muret, et keda sinna panna, mul ei ole. Taimi on külluses.

Pühapäevane ilm oli kuldne, päikeseline ja parajalt soe. Istutasin kivilasse ja istutasin kasuaeda, keskpäeval läksin põõsaid üle vaatama. Buddleiad olid liblikaid täis. Pärast uurisin, kes see oranž tegelane võiks olla. Arvatavasti rohetäpik või mõni muu täpik.




Sel suvel olen tasapisi äraõitsenud taimi tagasi lõiganud ja seda mitmel põhjusel - vältida isekülvi ja tuua välja need, kes teiste alla mattunud ja/või tekitada kooslusi, mis mulle rohkem meeldivad. Lihtsalt lustida.


Nt raudrohi on uhke õitseja ja võib-olla ei vajakski tagasi lõikamist, aga ma olin ta väga lähestikku istutanud kastikuga, eks ikka sellleks, et tausta oleks ja korea kikkaputk osutus igasuguste satikate lemmikuks ja kokku sai sellest üks paras pusa :) Lõikasin augustis tagasi ja tegelikult peaks neid veidi laiali paigutama.


Odajas raudürt. Uhke, kõrge, püsib püsti ja puha, aga külvab hästi. Tema asemel pääseb nüüd pildile harilik parukapuu `Young Lady`


Hariliku parukapuuga on meie oludes nii nagu juhtub. Põõsapeenar pole just kõige soojem koht, tuultele avatud jne. Pole muret, et äkki kasvab liiga suureks, hää kui kasvab :) Õhtupäikeses on ta ikka väga ilus, paistab majani ära.



Hariliku parukapuu `Golden Spirit` põdes terve kevade ja augustis otsustasin ta ära kolida. Võimalik, et uues kasvukohas - suures kivilas vastu ei pea - see on ka tuultele avatud koht, aga ma loodan, et peab, sest mul on sinna vaja midagi ümaralehelist ja värvikat. 


Calaminta nepeta `Blue Cloud`Võib olla hull külvaja. Olen teda palju avalikus haljastuses kohanud ja mõne okaspuu taustal mõjub kauni ja õhulisena. Sobib aukude täiteks. Eks ole näha kauaks ta põõsapeenrasse jääb. Ühel suvel kasutasin teda rooside koosluses, aga järgmisel kevadel loobusin, liiga pusaks läks ära. Lavendel tundus parem valik, tärkab ka ju u samal ajal nagu roosid. 


Ümarustest rääkides - teadagi, mul on selle suhtes oma kiiks. Eelmisel suvel, kui mul käisid aianduse ja mesinduse seltsi prouad külas, tõid nad amplitäie krüsanteeme. Istutasin nad sel kevadel maha ja muidugi pole õitsemist loota, aga milline armas ümar mütakas! Muudkui paisub ja paisub :) 


Lõpuks näevad ka minu silmad, kuidas üks kurereha võib laiuma hakata ja õitseda, õitseda, õitseda

Kui peenra äär on tegemata, siis sõidab niiduk jupi maha, see toimib nagu värskendus. `Rozanne`.

Üks koma on nüüd lahendatud ja tõesti sai parem, kerge kaar on olemas, seda saab niites testida, silmale paistab praegu kordades parem. Miinimum laius on tehtud. 


Thuja plicata
`Zebrina Extra Gold`. Üles kasvatatud taimetitest. Kolisin kaasa ja elas mul esimese kolimisjärgse aasta potis. Mõtlesin kaua, kuhu ta istutada. (kitsedel jookseb suu juba kaugelt vett).  


Enamasti on tal võrk ümber. Pildilt paistab veidi sasine, aga muidu on ta ilusa vormiga ja väga kauni värviga. 





Septembri teisel nädalal tegin ka teise koma otsa priskemaks ja esialgu rohkem hädalisi laiendusi siin pole.Servas on lisaruumi. 



Tegin mõned kaugvaated ka ja istutasin plaanitud lodajpõisenelase sordi `Luteum` peenra otsa. Natuke jäi ruumi, et saaks niidukiga vahelt läbi. Meil on küll kaugust selles vaates piisavalt, aga  midagi heledat sobib sinna hästi.  




päikeseline kaader siia lõppu


Põõsapeenra kolmas aasta on päris hea ja hooaeg otsakorral. Nüüd on aeg võsa -pargi poole vaadata ja veel mõned pärnad ja pihlakad ja nulud istutada...









kolmapäev, 2. september 2020

teine kevad.kolmas suvi. kivila rajamine *

* Me kolisime 2018.a. mais ja alustasime aia mõttes puhtalt lehelt.

Kui mu augusti puhkus läbi sai, siis sai ka selgeks, et ma ei jõua seda sel hooajal nii valmis nagu kujutlesin.  Isegi kui KSJ poleks sattunud sinna ääre peale, kus ta ära käis, isegi siis poleks ma jõudnud, nii on. 

Nüüd on mul kivid otsas. Ma mõtlen selliseid kive, mida on hea vaadata talvel ja taimedeta. Mõned on veel paigutamata, vaja teed teha, äärekivisid panna, sest meil on kõik ju sellise nurga all, et saab kas väga hea hoo sisse või vastupidi, tuleb hoogu võtta, et üles saada. 

2020 august. Pildil on 2 kivilat kokku sulanud. Väike kivila, mis asub kõrgemal ja siin väiksem kivi ja suur kivila, mis allpool ja suurte kividega ning mis läheb enam-vähem sujuvalt üle turba peenraks ja sealt edasi põhjanõlvaks. Varjust päikesesse. Muidugi lisaks pinnase erinevus, turvas, muld, kruus ja liiv. Hea kaader, kõik paistab nii ilus :) 


Helle käis mul külas ja poetas mulle kivila suhtes soovituse, mis sobis nagu kümnesse - tee väikeste osade kaupa, sest suure pildiga ma pole veel rahul. Ei ole saavutanud seda, mida kujutlesin.

Tahapoole vaadates:

2019 augustiks olime nii kaugel, et I pool saunavarest oli sorteeritud ja kui me Tea ja Urmasega saabusime Pärnumaa tuurilt, avanes selline pilt. 


2018. aprillis kui me käisime kohta vaatamas ja ma mõned klõpsud tegin, siis avanes maja poole selline vaade


maja poolt männi poole pärast esimesi risukoristusi mai 2018


juunis 2018 maja poolt männi poole, siis oli tiigi rajamine täies hoos





augustiks 2018 selline vaade. Ma tegin esimesel aastal avatud aeda :D 


Tellisin kruusa. KSJ näitas mulle veel ette, millise fraktsiooniga antakse ja siin läksin ma alt. Kruus, mis saabus, oli suure savisisaldusega. Raske öelda, mitu korda ma selle aja jooksul vandunud olen :D
Enne seda tõmbas kopp orgaanika ehk musta mulla ära ja peaaegu ideaalselt kuni selle hetkeni, kui selgus, et ka sirelipõõsad vaja maha võtta, mingi muld sattus alla ossa koos juurikatega muidugi.

2019 juulis oli pilt selline

 2020 kevadel


Korstnajala koputasin ise laiali, sest mu kärsitus oli nii suur :)  ja siis tuli kopamees ... sellest sai kirjutet kusagil eespool.

Väike kivila.
2018.a. sügiseks sai valmis väikese kivila varjulisem osa ja siin pole probleemi, keegi ei kõrbe. Kivide lahendus meeldis mulle ka. Rohkem ma esimese aastaga ei jõudnud ja tagantjärele tarkusena, hea oli, et ei jõudnud :) 

2019 kevadel selgus, et selle aia kivila alustab väga hilja. Kui Pmäel oli kivila aprillis juba särav, siis siia jõuab kevad hiljem ja valitud kruus-savi on külmem, kuigi päikesest puudu ei tule. Isegi põhjanõlv alustas varem. Nii et see pole üldse tore, isegi siis, kui mul varakevadel aega pole. 
Vaatasin seda värki ja ei meeldinud mulle sugugi. 

Siis saime uusi kive ja kuna ma terve talve olin vahtinud erinevaid alpiaia lahendusi, siis tahtsin kätt proovida, kuidas sobib. Hakkasin liiva lisama, ikka savikiht väiksemaks, liiv peale ja kui uus istutus, siis segasin veidi mulda sekka, aga üldiselt harva. Huvitav, et jälle augustis :) 




Seda stiili harrastatakse meil rohkem lubjakiviga, aga lõunaosariikides pole neid just jalaga segada, aga kivikilde mul oli. Natuke keerulisem ka, kivitüübid erinevad ju. Pikemas perspektiivis pole see aga oluline, taimed katavad ära. :) võib-olla


Tegin selle jupikese valmis ja jäi talvetesti ootama, et kuidas neil läheb. Küsimus ei ole ju nii palju varjus, kui et juurestikul oleks hää jahe kui päike lagipähe paistab ja et liigselt vett ei koguneks.
2020 tundus, et asi töötab, kuigi vara veel ühe ebatalve järgi otsustada. 



2019.a. sügisel tabas mind inspiratsiooni puhang, tahtsin väikese kivila lahendada metsikus võtmes :) 
Nüüd ma muigan, sest metsiku värgi tekitamiseks peab olema ohtralt kive, veel parem rahne :D Nii et  2020 augustis arvasin vaguralt, et  jääb ära või tekib mingi muu lahendus, võimalus, ongi huvitavam. 

fragmente





Pisiasjadest. Mul oli vaja ümberkorraldusteks taimed kuhugile eest ära panna.
Loobusin mägisibulate sortimisest ja sildistamisest, aga et enamus neist on värvikad ja toredad, siis eraldasin suure kivila äärde neile väikese riba. Hmm, tulemus oli üllatav, ma olen neid kasvatanud 
suhteliselt kaua, aga möödujate erilist tähelepanu nad pole pälvinud. v a kiiksuga sõbrad :D  Nüüd, naljakal kombel kiidetakse ja märgatakse. Minu lemmik väike inimene, (kes saab kohe  varsti pool neli),  küsis, kas need on kiviroosid. Ma arvasin, et võivad olla küll :) Isa kummardus ka lähemalt uurima ja pakkus, et võrk-mägisibul on nagu kilpkonn :) ka ootamatu seos, aga tore. Ikka on ju hea meel, kui keegi taime märkab.
Kontrast suurte kividega on taotluslik. Kuidas neil seal minema hakkab, eks see ole näha. Aluspinnas on ikka seesama savine kruus, aga pealiskiht on puhas Tartumaa liiv. Nüüd on nad muidugi sulgumas, sügis tulekul ju. Mõned kaktused said ka siia koha, sest päike jõuab siia vara ja drenaaž on ka väga hea. 


Mõnusalt suured kivid nagu paksud ja laisad ja lesivad. 

Sellest ma küll aru ei saa, miks ma varem II korruse aknast pilti pole teinud. Ilmselt oli seal nii palju kola ees, et ma ei tulnud selle pealegi. Tänavu aga tänu A abile kraamisime II korruse ära ja siis nad tegid KSJ-ga õdusa suvetoa. Korraga märkasin mina ka, et siit saab päris hästi pildistada. Ma ei ole taevafotograafia fänn, kõik tundub nii väike ja vead kargavad näkku :D
aga

veidi varasem
ja nädal hiljem või isegi rohkem :) 
siin on pildil juba tagasi lõigatud näsiniin, kes sai talvega kahjustet, aga suve jooksul hakkas uusi tugevaid võrseid ajama. Ühe isekülvi leidsin ka asja käigus.


maa pealt paar nädalat tagasi.


Midagi siin ikka kasvab ka :)


Ümaralehine kellukas on mõnes kohas umbrohi, aga mulle meeldib


tõmmu pelleal on kaks talve selja taga ja epimeedium `Andre Charlier` külvas ennnast otse killustiku sisse :) 


aga sellest ja suurest kivilast mõni teine kord. Sumedat septembri algust!