kivila 2

 

Suurest kivilast. Selle ala üle on mul väga hea meel, sest ma ootasin, et ma saaks ta paika juba esimesel hilissuvel. 

Algus on klassikaline - kivid, okaspuud, kõrrelised. See on nö põhiraam, millest võib edasi arendada sellist suunda nagu aednikule meeldib. 

Mis asja veidi keerulisemaks teeb - koht on päikesele ja tuultele avatud, varju on siin väga lühikest aega, s.t. okaspuud ja varakevadine päike. Esimesed sügistuuled puhusid ogaputke pikali :)

Siin on suurtest kividest abi - need annavad mõnele taimele varju ja hoiavad niiskust. 

Rajatud on see nii, et väike kivila, mis kruusa peal, läheb sujuvalt üle suureks kivilaks, mille pinnas on lõuna-osariikidele omaselt savine. Pärast sauna fassaadi lammutamist rulliti seda pinnast muidugi nii palju edasi-tagasi, et ega see mullale kasuks ei tulnud. Istutades segasin kotimulda istutus aukudesse, et juurdumine oleks hõlpsam.

Kuna meil on aias avarust ja rohelust piisavalt, siis olen lisanud värve ja tekitanud kontraste. Serv läheb üle turba peenraks, mille katkestab suur harilik kuusk ja kelle hommikupoolses küljes asub põhjanõlv, aia varjuala. 

Üleminekud. Kuna ma tahtsin katsetada erinevaid lahendusi, siis "peitsin" lubjakividest kivila kiiluna suurte maakivide vahele. Loomulikult ei ole see valmis :) , hakkan juba sellise vaatega harjuma. Lõpuni ei saa seda veel teha, sest serv, mis jääb murukamara poole tuleb toetada suurte kividega. Siit peab aiatraktoriga läbi pääsema. Mõned taimed olen siiski paika pannud. Pinnaseks segasin liiva mullaga, rohkem liiva, vähem mulda.

toores külgvaade :) Lubjakivi meil on. Neid on siin kunagi radadeks kasutatud ja neid kerkib. Lisaks tõi KSJ ühe platsikese jagu treppide tegemiseks.

Mis võib nihu minna? See väike osa on madalamal ja voolava vee pärast ma ei muretse, see läheb allapoole, aga niiskus võib siin küll suurem olla ja temperatuurid madalamad. Vaatame, kuidas sellega läheb. 

Kipun end kordama, et kui kopamees kive paigaldas, siis ei märganud ma, et suured kivid said kuidagi ebaloomulikult ühtlase rivina, liiga korrapäraselt siis. Minu plaan on seda korrapära hajutada. Kive esialgu kangutama ei hakka, asja saab parandada taimede või teiste kividega. Ütleme nii, et ma pole veel sellega kuigi kaugele jõudnud. 

Lisatööd tekitab kivide vaheline pinnas - hea koht umbrohule, pluss äär. Mõne prao istutan täis, see serv jääb päris pikalt varju. Liivaga täitmine  ... ei ole ka mõtekas. Kive täis toppida - see umbrohutõrjena ei tööta, siis peab enne rohimist kivid eemaldama. Eks ma mingi lahenduse leian. Suure kivila eest läheb tee, mida mööda saab nt traktor vms sõita. Kõrgus maapinnast ehk kivide kõrgus on u pool meetrit.

Kivila rajad, neid ei ole veel. See lohuke, mis pildilt paistab, saab varsti mullaga täidetud. Praegu olen toimetanud nii, et silun oma astumised üle.

Taimed. Kõrgekasvulisi põõsaid siia ei tule, üks nõiapuu välja arvatud, värd-nõiapuu (Hamamelis x intermedia) `Orange Beauty`, ta on aeglasekasvuline. Valitud õitsemise aja ja värvuse järgi. Okaspuu vormidest muidugi korea nulg `Green Carpet`, üks mu lemmikuid, sest ta ongi sellise kasvukujuga nagu lubatud - laiuv, aga kompaktne. Paar pinnakatteroosi, `Pink Blanket` ja `pean nime vaatama :) `punaseõieline. Mulle meeldivad lihtõielised roosid, õied ei lähe vihmadega lappama. 

Kõrrelised. Kõrgeid kõrrelisi kasvab mul siin-seal ja ma olen nendega väga rahul. Suur kivila on sisuliselt vee ääres ja maja poolt vaadatuna on kõrrelised nagu kerge kardin või õhulised sambad. Nad on vastupidavad ja nendega on vähe vaeva. Olen alati tahtnud kõrreliste ilu esile tuua, nad sobivad oivaliselt igasse koduaeda, aga neid kohtab rohkem avalikus haljastuses.

Ainuroog (Hakonechloa macra) Lisaks liigile on mul aias hetkel neli sorti: `All Gold`, `Aureola`, `Albostriata`ja sellest suvest ka `Nicolas`. Seni olen neid põhjanõlval kasvatanud, sel kevadel kolisin/jagasin mõned sordid ümber. Meil võib ta külmaõrn olla ent siiani on kõik kenasti vastu pidanud. Pmäel kasvas liiga kuivas kasvukohas ja oli seetõttu veidi aeglane. Sordid on värvikad, aga liik ise on ka väga sümpaatne sahistaja.

Hall aruhein, ( Festuca glauca) . Kruusas tegid sipelgad sinna pesa, nii et enne kui ma nad maha istutasin, leotasin sipelgad välja. Väga vastupidavad tuustid, peab ütlema. Ostetud kaubandusvõrgu sügis müügist 2015. Muud ma nendega polegi teinud kui teatud aja tagant käsi-rehaga kamminud. 

Harilik alang `Red Baron`. Alguses istutasin ümber ühe puhma, siis vaatasin, et võiks rohkem olla ja lisasin väiksemaid. Kõrrelistest olen siia istutanud veel roog-sinihelmika sorte, nt `Transparent`, `Windspile`, `Cordoba`jne. Luht-kastevart jne ja muidugi igihaljast kaerandit.

Pmäele maha jäänud lemmikute asemel ostsin uued: jaapani männi (Pinus parviflora) `Shirobana`, kes eelmises aias kasvas väga uhkeks ja ilusaks, jäin teda igatsema. Hariliku männi (Pinus sylvestris) `Doone Valley`, kes kõrbes ära pärast ümber kolimist. Teda pidin kauem otsima, Lätist leidsin lõpuks.

Parema koha sai jaapani lehis (Larix kaempheri) `Tunis` ja nibin-nabin paar kuuse- ja  nulu vormi. Siia ikka mahub päris palju :) 

Mikrobioota (Microbiota decussata) `Carnival`vireles ootepeenras kaks kevadet. Uues kohas on ta suurema  osa ajast  kivi taga varjus. Vaatan, kuidas edenema hakkab. Mulle mikrobiootad meeldivad. 

Ühe poolvarjulise serva jätsin epimeediumitele. Nemad said paika üsna alguses, et neil oleks aega päikeselisema kasvukohaga kohaneda. Järgmisel aastal on nad juba rohkem nähtaval. Tanaka pärgenelas peaks üle ääre kaarduma ja neile kerget varju pakkuma.

Kui eriti olulised olid paika saanud, hakkas see faas, mis on rajamisel veidi mängulisem või loomingulisem - kerad, tuustid, sambad ja värvid. Vaatad üldpilti lähedalt ja kaugelt ja otsustad, mida sa lisada tahad - ümarat vormi või õhulisemat või rahustavat igihaljast. Mõtled kevadele ja mõtled sügisele, kuidas see kõik siis välja näeb. See on huvitav ja pausidega töö. 

Scmidti puju `Nana` istutasin põõsapeenrasse eelmisel sügisel. Varakevadel olin kindel, et nüüd kooleb liigniiskuse kätte ära. Kolisin ära ja terve suve ta muudkui laienes ja laienes. Äärmiselt ilus värvitoon ja kaunis vorm.

Sügisel ostsin paar kidurikku juurde, need juurdusid kärmesti ja on kosunud. Ma loodan, et järgmisel hooajal on mul siin kolm helendavat paksukest. Näis.

Sügise peale mõeldes istutasin suvel kauni kukeharja (Sedum spectabile) `Icebergi` Kompaktne, madalakasvuline ja valgeõieline. 

Lähiajal tipin kasvama võrkiirised ja mõned botaanilised tulbid, et kevadel oleks pilt rõõmsam. 

Laskumine vee äärde - väga pidulikult kõlab, teostus on veidi konarlikum. KSJ-i heakskiitu see ei saavuta :) , sest astmed on ebaühtlase vahe ja kõrgusega. Otseteed läbi kivila ma ei teinud, alla saab nii vasakult kui paremalt. 

Veel tähelepanekuid - suured kivid on tugevad magnetid väikestele lastele, neid lihtsalt kisub sinna turnima, eriti selles faasis kui taimi veel pole. Ilmselt kisub ka siis, kui taimed on paigas. Laste tarvis oleks mõistlik rajada mingi alternatiivne.

... pärast paari nädalast pausi sai kivilasse lisatud vana linnapuu, pärna tüvi. Sellest aga järgmine kord, koos turbaservaga.

süüria hibisk. Hibiscus syriacus

Soe september ja süüria hibisk on üleni õisi täis ja õied on sinised. Päikese käes heledamad, hommikuvalguses sünkjad. 

Õitsemise alguses oli mõni õis  punakas-lilla. Nüüd on kõik sinised.

Looduslik kasvukoht Hiina ja India. Kasvukuju püstine, õite värv võib olla varieeruv. Mulla suhtes vähenõudlik, äärmused - liigniiskus, liiga kuiv kasvukoht siiski ei sobi. Mul kasvab rooside seltsis ja kui roose kastan, siis saab temagi vett. Hiline tärkaja, kärsitule aednikule ei sobi. 

Mis temast edasi saab, näitab aeg. Kaks aastat on õitsenud, mõned oksad on jõudnud ka puituda. Kui peaks ka välja minema, siis uut ma ostma ei hakka. Täna imetlen, ta on seda väärt.

Ma ei ole teda ei kärpinud ega ka multsinud kui sügisene turba laotamine välja arvata. 

 

põõsapeenar. komast punktiks ;)

 10.09. Mõned päevad tagasi kilkasin, et mõnusad ilmad :) Nii ongi, ainult et kui mina koju jõuan, siis miskipärast kukub kallama. Järjekordne sööst aianduse nädal. Oligi nii suvine kõik siiani. 

Plusspoolele tuleb kirjutada, et nüüd on küll sobiv aeg potis konutanud puud ja põõsad maha istutada.

Septembri I nädal. 

Vihmade vahel võtsin õhtutest aega ja teisaldasin mättaid. Mul oli vaja parandada mõned näpukad, mis põõsapeenra rajamisel tehtud sai. Tekitada kasuaaeda vaarikatele lisaruumi, siit tuli ka mättaid.

Esiteks olin ma põõsapeenraga kusagil keskel võtnud sujuvalt suuna kallaku poole, s.t. kinnikasvanud muti sahvrid moodustasid korraliku kuumaastiku, mille niitmine oli paras piin - jalad võis ära nikastada. Suur niiduk sinna ka ei pääsenud, niitsingi väikesega u 45 kraadise (aianduslik liialdus), nurga all, väga tüütu.  Peenar ise on rajatud nii, et vaadata saab igast küljest ja 2019.a. suvel nägin, kuidas külalised järjekindlalt selle kuumaastiku raja ette võtsid, see oli esimene valik! 

Tänavu on meil mulda vabalt laotada ja KSJ ütles mulle ka, et mis sa ennast vaevad, võta mätas eest ära, mulda saab lisaks tuua. Pealegi on vaja ka kasvuka muld ära kasutada. Teiseks oligi siis masterplan oma viga parandada ja laiendada ning ühtlasi tasandada põõsapeenra metsapoolne külg. Õnneks mitte täies pikkuses, seda oleks liiga palju. 

Ühest äärest võtsin, teise panin. Mutid on kindlasti sillas, rohkelt vihmausse. Rohimise mõttes tööd juurde, aga tihe istutus teeb siin oma töö. Tekkis nagu vaba ruumi taimedele ka. Seda muret, et keda sinna panna, mul ei ole. Taimi on külluses.

Pühapäevane ilm oli kuldne, päikeseline ja parajalt soe. Istutasin kivilasse ja istutasin kasuaeda, keskpäeval läksin põõsaid üle vaatama. Buddleiad olid liblikaid täis. Pärast uurisin, kes see oranž tegelane võiks olla. Arvatavasti rohetäpik või mõni muu täpik.

Sel suvel olen tasapisi äraõitsenud taimi tagasi lõiganud ja seda mitmel põhjusel - vältida isekülvi ja tuua välja need, kes teiste alla mattunud ja/või tekitada kooslusi, mis mulle rohkem meeldivad. Lihtsalt lustida.

Nt raudrohi on uhke õitseja ja võib-olla ei vajakski tagasi lõikamist, aga ma olin ta väga lähestikku istutanud kastikuga, eks ikka sellleks, et tausta oleks ja korea kikkaputk osutus igasuguste satikate lemmikuks ja kokku sai sellest üks paras pusa :) Lõikasin augustis tagasi ja tegelikult peaks neid veidi laiali paigutama.

Odajas raudürt. Uhke, kõrge, püsib püsti ja puha, aga külvab hästi. Tema asemel pääseb nüüd pildile harilik parukapuu `Young Lady`

Hariliku parukapuuga on meie oludes nii nagu juhtub. Põõsapeenar pole just kõige soojem koht, tuultele avatud jne. Pole muret, et äkki kasvab liiga suureks, hää kui kasvab :) Õhtupäikeses on ta ikka väga ilus, paistab majani ära.

Hariliku parukapuu `Golden Spirit` põdes terve kevade ja augustis otsustasin ta ära kolida. Võimalik, et uues kasvukohas - suures kivilas vastu ei pea - see on ka tuultele avatud koht, aga ma loodan, et peab, sest mul on sinna vaja midagi ümaralehelist ja värvikat. 

Calaminta nepeta `Blue Cloud`Võib olla hull külvaja. Olen teda palju avalikus haljastuses kohanud ja mõne okaspuu taustal mõjub kauni ja õhulisena. Sobib aukude täiteks. Eks ole näha kauaks ta põõsapeenrasse jääb. Ühel suvel kasutasin teda rooside koosluses, aga järgmisel kevadel loobusin, liiga pusaks läks ära. Lavendel tundus parem valik, tärkab ka ju u samal ajal nagu roosid. 

Ümarustest rääkides - teadagi, mul on selle suhtes oma kiiks. Eelmisel suvel, kui mul käisid aianduse ja mesinduse seltsi prouad külas, tõid nad amplitäie krüsanteeme. Istutasin nad sel kevadel maha ja muidugi pole õitsemist loota, aga milline armas ümar mütakas! Muudkui paisub ja paisub :) 

Lõpuks näevad ka minu silmad, kuidas üks kurereha võib laiuma hakata ja õitseda, õitseda, õitseda

Kui peenra äär on tegemata, siis sõidab niiduk jupi maha, see toimib nagu värskendus. `Rozanne`.

Üks koma on nüüd lahendatud ja tõesti sai parem, kerge kaar on olemas, seda saab niites testida, silmale paistab praegu kordades parem. Miinimum laius on tehtud. 

Thuja plicata `Zebrina Extra Gold`. Üles kasvatatud taimetitest. Kolisin kaasa ja elas mul esimese kolimisjärgse aasta potis. Mõtlesin kaua, kuhu ta istutada. (kitsedel jookseb suu juba kaugelt vett).  

Enamasti on tal võrk ümber. Pildilt paistab veidi sasine, aga muidu on ta ilusa vormiga ja väga kauni värviga. 

Septembri teisel nädalal tegin ka teise koma otsa priskemaks ja esialgu rohkem hädalisi laiendusi siin pole.Servas on lisaruumi. 

Tegin mõned kaugvaated ka ja istutasin plaanitud lodajpõisenelase sordi `Luteum` peenra otsa. Natuke jäi ruumi, et saaks niidukiga vahelt läbi. Meil on küll kaugust selles vaates piisavalt, aga  midagi heledat sobib sinna hästi.  

päikeseline kaader siia lõppu

Põõsapeenra kolmas aasta on päris hea ja hooaeg otsakorral. Nüüd on aeg võsa -pargi poole vaadata ja veel mõned pärnad ja pihlakad ja nulud istutada...