augusti väikesed rõõmud

millalgi esmaspäeval, vist 6.ndal
Kui ilmad jahenesid ja siis jälle korraks soojenesid, otsustas kahelehine haldjatiib (Epimedium diphyllum) õitsemisega teisele ringile minna. Ei midagi lokkavat ja lopsakat, lihtsalt tasahilju ja õrnalt, üksikute õitega.

Põhjanõlv ongi valdavalt roheline praegu, mõned haldjatiivad teevad värvilisi uusi lehti ja `Pink Champagne`õitseb ühes kohas tagasihoidlikult, teises loob lehestikku. Delavay ängeleheinad õitsevad, `Album`on üle meetri juba, aga liik on muidugi kõrgem. Liiliad on lõpetamas, tiibeti priimulad õitsevad ja seda ilmselt veel kaua.

Uuristasin aroonia heki alt pool meetrit naadist puhtaks, et saaks seemikud üheks hooajaks maha istutada, juba arvestatava suurusega on neid kümmekond. Põhjanõlva nr 2 jõuaksin külmadeks puhtaks teha küll, aga siis on juba veidi hilja kukumunakesi istutada :) Mul ju üks nõlv veel, mis põhja poole vaatab või kõõritab pigem :)

Mul tekkis seal heki all pusides uus sõberik. Punarind. Ta kohe üldse ei karda mind. Meil oli vahet vast meeter poolteist ja ta ei kõssanudki. Mõtlesin, et huvitav, kas tal võiks pesa olla lähedal, sest kui me Annega seal seisime, siis ilmus ta jälle välja. Ma kutsun teda Robiniks, inglise keeles teda nii nimetatakse ja see sobib hästi mu meelest. Punarind Robin :) Tahtsin teda KSJ-le ka näidata, istusime siis oma õuetoas ja Robin tuli ka, pikeeris meie vahelt läbi, et mingi putukas noka vahele saada ja sai ka. Selline tore tüüp. Nüüd ma juba ootan, et ta välja ilmuks, väike rõõm. Lugesin kusagilt, et punarind ongi inimeste suhtes selline uudistav.

Väikseid rõõme on teisigi. Nüüd KSJ-l üks roos rohkem. Nympheae `Almost Black`on tõepoolest oma nime väärt. Päris põhja pole veel istutet, aga koht on valmis vaadatet ja esialgu kohaneb. Konnad, kalad ja aednikud on rahul. Pilt on natuke öö :)

YYY ja siis kõige toredam osa, me käisime kivijahil  ja ma sain kive valida, milline luksus! Sain kivilat edasi teha suuremate kividega, osa kaktustest maha istutada ja mul on neid taimi, mis tahaksid kohta valida ju veel. Pluss Triinult saadud uus Woodsia. Natuke eklektiline on see kivistamine alles, aga varsti saab hea. Ma mõtlesin, et ma võiksin mõnes karjääris kivi müügimeheks hakata - tahate midagi suurt ja ilusat kaljuaeda - palun! Tahate midagi ilusat tšehhi stiilis alpiaeda - palun. Tahaksite ilusat kivi aeda, aga palun :D voolavat või tardunut, sinist või punast, ümarat või metsikut:D  Ma võiks neid kiva seal sortida ja sortida. ...
 Mul on vaja metsikuid kive, selliseid, mis ümarate ja lapikute rütmi segi löövad. Kõige paremad oleks muidugi rahnud, aga neid on raske teisaldada :)

Praegused ilmad on mu lemmik aeg, päeval on laisalt soe ja aiatööde jaoks ideaalsed ilmad. Meie savimaad said kastetud ja eile oli labidat väga hea maasse suruda. Pärast vihma on aed alati nii värske ja ilus nagu õhtul enne loojangut. Viimased paar õhtut on soojemad olnud, vahepeal oli päris jahe. Eile ja üleeile tõusis suur udu. Vihmadega on meil suhteliselt hästi läinud, võsa-parki istutatud puid olen kastnud vaid korra, kui oli pikemalt kuiv.

Enne vihmade saabumist istutasin ümber roog-sinihelmika `Fontäne`. Kõrgust on tal veidi alla 2 meetri. KSJ oli mõõdupuuks :)  Juuremätta läbimõõt veidi alla meetri, üksi ma teda välja ei saanudki, kutsusin KSJ-i appi. Kasvas mu kasepeenras, (see peenar, mis kasegrupi ees, tinglikult öeldes tiigi kaldal, kuigi kaldani on tublisti meetreid), mis oli esimene ajutine koht. `Fontäne`on võimas ja ilus, sai veidi sasida, korrastasin. Vanust on tal juba viis aastat ja kolm ümber istutust :) see väljendub tema väljanägemises. Kui sinna põõsapeenra kanti satun, siis ikka kiidan teda.

Kasepeenar on lihtsalt nii täis ja suuri kõrrelisi jäi sinna veel kolm ja nüüd on üks hiiglaslik auk ka, mis välja ei paista. Tänavu on mul pilk selgem ja siia peenrasse jätangi suured ja kõrged. Mäletatavasti oli mul see plaan, et ma ei tee massiliselt istutusalasid, Kesse jõuab neid hallata, aga kuidagi hiilivad vaikselt juurde ... :D

Kanalisatsiooni enne septembrit teha ei saa, oleme tööde järjekorras. See tähendab, et põhjanõlval tuleb leppida olemasoleva ruumiga, aga seda on vähe ja tuleb ümber mängida või nagu Tagatalu perenaine ütles, maletada.

ja ikka kisub mind sinna suurte puude alla mängima ;)

P.S. Vihma tuli sel moel, et kivila uued kivid uhati välja, õnneks ei jõudnud ma sinna veel liiva vedada. Mul oleks nelja vaba nädalat vaja, siis oleksin omadega mäel.

Lõpuks võib ju end lohutada ka sellega, et eelmisel suvel oli nii :)

hommikused külalised

Suve alguses oli üks, nüüd äkki kaks. Võimalik, et kolm,
Kari kasvab.
KSJ pani allika rajale väiksema põhjata tünni, et oleks sulinat ja vulinat ja loomadele oma joogikoht. Paistab, et vähemalt ühele sobis :)

Allikas on seal, kus kivid paistavad

päris hästi pügavad muru  :P

siis tegi KSJ tagaukse lahti ja kitsed punusid metsa...

pildistasin aknast, veidi udune sai

suve nael

Kui üks iluaed näeb imekaunis välja ka +30 kraadi juures, siis on tegemist meisterklassiga, aga meite pundis ainult meistrid ongi :P . Meistrid ja taime-hullud  ja kuna taimemaailm on nii suur, siis iga aedniku erikiiks annab oma panuse.


Nädalavahetusel toimus meie igasuvine, järjekorras kümnes aalujate kokkutulek. Ma ikka imestan, et meid nii palju on. Igapäevaselt virtuaalis suheldes ei hoomagi. Rohevahetuseks kulub nüüd juba parkla ja sildimajandus läheb ka aina muhedamaks. Sel aastal oli siis lõunaosariikide kord ja Tagatalu oli kuum koht igas mõttes.

Ma alustasin küll valmistumist varakult, aga ikka suutsin Futu vahtra maha unustada ja Pulsatilla suured seemikud ja sildid jne.
Ma ise endiselt veel autoga ei sõida, sestap on minu kaardilugemise oskused pehmelt öeldes puhkeseisundis. Vaatasime minu juures Helle ja Helvega põgusalt ringi ja teise ringi tegime Pihlaka tallu jõudmiseks, siis tegi kohapeal ka ühe kiire aiaringi ja Tagatallu jõudsime just selleks ajaks, et oli vaja Teresa Lepikikovi aeda vaatama minna.
Mul oli fotokas kaasas, pilti tegin küll ainult varjus.  Mastaap oli hektarites ja müts maha selle pere aedniku ja tema abiliste ees. Mu aed tundus mulle seal mikroskoopiline ja taevale tänu, sellist mahtu mina  tööl käimise kõrvalt ei haldaks ka siis kui oleksin 20 a noorem :)

Väljakujunenud aeda on lust vaadata ja kogeda. Võimas ja ilus ja rõõmuga loodud! Paar fragmenti. Tunnistan üles, hiilisin varju :) .

Kui tagasi jõudsime, sattusin taimeparklasse ja siit ei saanud enam välja, sest oli vaja rohevahetuse taimed ära anda ja vastu võtta. Oh jeerum, kas ma nagu üldse piiri pidada ei suuda :P Väga tempokas vahetus oli ja jõudsin lõpuks järgmisse punkti. Siis aed ja siis vari ja Anni nasvärgi näppimine ja niisama vedelemine ja olemine ja välja kaevamine -loe urgitsemine. Uued tulijad ja mõned koduteele asutajad. Meie siis ka. Kerge r-tempel löödi ka otsaette, mis parata, kodu ja KSJ ootasid. Põikasime Anne juurest ka läbi. Mulle meeldib seal alati, nii selge ja tervendav aed männimetsa all.

Koju jõudes lohistasin taimekastid varju, panin hädalised vette ja kustusin ära.

See vist polnud ainuke kuuma-rekordiline kokkutulek, aga on kuidas on, ilm on meil alati hea olnud, sadanud pole kunagi. Vist? :)  Aitäh, oli väga armas ja ma ei tea paremat viisi ühe kuuma juulipäeva veetmiseks. Ja ega muud siis polegi kui et Võhmas näeme :)